Kesksuvi, 17. juuni 2017

Hommikul ärkasin poole üheksa paiku. Teised alles magasid. Kobisin välja ära, et teisi mitte üles ajada. Võtsin poisi ridva ja istusin sillale. Väljas juba kena kakskümmend soojakraadi ja päike küttis täiega. Pool tundi erinevat liiki mudilaste seltsis veetnud, oli mul sellest palavusest nii siiber, et koukisin külmast ühe karli välja. Too läks nagu kerisele. Hommikukohvi asemel...

Laupäevane kava oli kopi paste reedesest. Väikese erandina - naine arvas järsku peale paarikümmend aastat, et ta tahaks nüüd ka paadiga sõita. See et ma sada korda enne kutsunud olin ei olnud mõjunud. Nüüd järsku selline meelemuutus. Süüdistasin selles kõiges päikest. Ja Sulevit ka natukene.

Igal juhul startisime kella poole kaheteistkümne paiku esimesele tiirule. Sulev, Katti ja mina. Kolmekesi paadis lennukus just suurem asi polnud. Vaid kakskümmend kilti tunnis venis välja. Suundusime otse Koskineni haru otsa. Seal kerge jigipeatus ja seejärel trollima ilusa maja kanti.

Päikesepatareidega suvilatest pisut ülesvoolu esimene võtt. Kena kala taga. Andsin ridva Sulevile ja lasin tal kala välja sikutada, lootuses mingisugustki hasarti näha. Tutkit, külma kalanäoga sikutas lima kahva. Ei mingit emotsiooni. Sellega oli Sulevi kalapüügikarjäär ilmselt ka otsas... Positiivse poole pealt on vähemalt nüüd üks uus nimeline koht jõel juures - Sulevi hauginurk.

Teisel tiirul samas piirkonnas sain veel kaks võttu, kuid kalad otsa ei jäänud. Peale seda tüürisime vaikselt kodupoole minema. Teist vahetust peale võtma.

...

Pool kolm võtsime Reedaga suuna merele. Ilm endiselt pilvitu, kuid tuul oli ennast üles kerinud ja jahutas mere ääres ilma maha. Särgi väel olemisest sai peagi fliisi väel olemine. Laine ka paras, vahel isegi kerge jänes peal jooksis. Sättisime ennast punase poi taha platsi ja tulime sealt viske pikkustega allapoole.

Päevad pole vennad. Kolme ankrupaiga järel olid meil endiselt kalavõtud nägemata. Neljandas sain lõpuks võtu ja kena ülekilose koha paati. Musta valge KP Baitsiga. Järgmisel viskel samast kohast veel üks kala taga, mis minema pääses. Edasi aga....

Passisime seal tsoonis kella kuueni välja ja sain selle aja jooksul veel ühe koha punni ning ühe haugi. Reedal samuti üks haug. Paar võttu oli vast veel, aga actionit ei kusagil. Andsime alla ja vahetasime kohta. Esmalt punase maja alla, kus üks võtt koos ühe soomusega päädis ja seejärel ülesvoolu trollima.

Ka trollimine oli üsna nutune. Tegime järjest kuni põõsa auguni ja siis tünni juurest kääruni. Selle aja peale Reedal kolm haugipunni, mul üks. Päeva kalaks sai sedapuhku kiisk, vobleri otsas:-)

Poole üheksa paiku suundusime koju minema, et poistega õhtune õngitsemine ette võtta. Kapsa-aia tipus. Sisse söödetud kohta. Lammutasime seal poolteist tundi väikeseid latikaid. Üle kilo kalasid küll polnud, kuid selliseid natukene alla kiloseid poiste pikkade lattide otsas käis pidevalt. Kõik said käed kalaseks. Lõpuks kamandasin nad kõik sauna minema. 

Tore suvine päev oli.