Hommik tuli seekord kiiremini. Juba seitsmest ajasin jalad maast lahti. Väljas ulus päris kole läänetuul ja oli veel üsna pime. Hommikused toimetused said lõpetatud nii, et kell pool üheksa olin juba linna all ankrus. Ma ei olnudki esimene, üks soome paat ootas juba ees.
Alustasin augu keskelt. Seejärel ankrupikkus alla voolu ja lõpuks augu ülemine serv. Paar õhkõrna togimist, null kala. Enamasti peksin mootoriõli, kuid vahelduseks söötsin neoonrohelist ka.
Tunnike peale algust kolisin trollima. Kui jigitamine ei anna kala, siis trollimine ikka peaks päästma. See raudpolt reegel ... mis kukkus poole tunniga kolinal kokku. Kaks tiiru ja null võttu. Lood kala näitas, aga võtma ei saanud. Samal ajal tirgutavad soomlased kellelegi nuiaga vastu pead koputasid. Nii, et asi vist ikka minus...Panin uuesti ankrusse ja sain mõni vise hiljem lõpuks päeva esimese koha paati. Polnud teab mis suur, vaid paar sentimeetrit üle mõõdu.
Järgmised kolm tundi mõõdusid ühesuguses rütmis. Esmalt kaks ankrut jigitamist sügava ala peal. Seejärel kaks tiiru trollimist. Jigitades aeg-ajalt keegi puutus, kuid korralike võtte polnud. Trollides üks allakilo konn ka lõpuks otsa eksis. Soomlased lahkusid vaikselt piirkonnast mere suunas...
Vahepeal kasvatas tuul kõvasti lainet juurde ja kella ühe paiku tüdinesin ka sellest paigast ära. Kolisin maailma avastama. Alustuseks diivani augu sügavam ala. Osa sellest oli muidugi täiesti kolletunud -kaselehed olid tuule poolt kõik ühte kohta kokku aetud. Keegi korraks ennast näitas, aga võtma teda ei saanud. Kuna sellest sügavikust enamasti vaid punne tulnud, siis väga ei viitsinud võimelda. Järgmisena trollimine diivani juurest kuni kõrkjateni. Poolel teel vedeles kaldarohus mingi tugitool - kui sealt kandist oleks kala tulnud, siis oleks nimi paigale lausa varnast võtta olnud:-)
Järgmisena saare taha, kus kolmanda viskega mingi naks ja keegi taga. Ja normaalselt raske, mitte nagu konn. Tuli teine rahulikult ilma silkeid tegemata - siililegi selge, et kena koha. Andsin sidurit järgi ... Kui paadi alt lõpuks saak nähtavale ilmus oli pettumus suur. Haugipoiss oli kõhualuse uime tagant konksu otsa jäänud....
Seejärel suurele harule tagasi. Trollisin päris pikalt, proovisin vahepeal uusi paiku. Ei miskit. Isegi lood vaikis, kui kaks latika parve välja arvata. Nii suundusin kella neljaks hommikusse paika tagasi. Sain sealt peagi veel ühe mõõdu koha ja hoolimata kõikidest ponnistustest ei saanud peale seda enam võtupoegagi. Ka trollides mitte. Kaevus, mis kaevus. Ilm ilus, paikeseloojang kena, kala vaikib. Ok, vool olematu ja ilm muutub, aga ikkagi...
Päeva lõpetasin diivani augul trollides. Tulemus sama, mis eelmises paigas.
Jüri ja Nils käisid avastamas linna teist serva. Leidsid sealt kolm koha ja haugi (4.85kg). Üks kohadest päris kena, pea kahene.
Mihkel ja Martin tuterdasid linnast mereni ja tagasi. Trotsisid lainet ja tuult, et lõpuks mökki ees olevast august samuti 5 kilose haugi välja meelitasid. Lisaks paar kolme kilo alla. Peab siis nii kaugele otsima minema, kui kala kohe silla juures:-) Päeva saak läks muidugi neile - kala all vasakus nurgas:-)Homme viimane päev. Siis koha hooajaga ühel pool.
...
... 24h hiljem ...
Viimane päev oli kurb. Uputasin oma mootori ära. Kunagi äkki tahan sellest rääkida, täna ei taha. Reisi lõpp. Punkt.
väga julm looduse märk:(
VastaKustuta