Seekordne reis viis kokku väga erineva seltskonna. Lisaks minule ja Mihklile liitus veel kolm täiesti uut seltskonna liiget - Jüri, Martin ja Nils. Sõit kohale sai olema kirev - Mihkel oli bensiinikanistri nii täis pannud, et laevast maha sõites valitses autosse istudes päri paras hais. Bens oli paagist välja pressinud ja põrandal oleva katte läbi leotanud.Esimene samm oli bensiinikanistri autost paati toimetamine. Sellest eriti ei piisanud, hais jälitas meid hoolimata avatud akendest. Järgmisena toimetasime mati autost välja ... ja lõpuks tekkis autosse värske õhk. Hommikune "liiminuusutamise" periood oli lõppenud:-)
...
Päevane storage koolitus lõppes kella kolmeks. Nii sättisime kella poole nelja paiku juba ennast jõe peale. Mihkel ja Martin saare taha. Jüri ja Nils suundusid ilusa maja rajooni. Mina sealt pisut ülesvoolu. Esmalt kümne haru rist, seejärel ilusast majast ülesvooolu olev nurk, siis kõrkja kõrvane. Vool nõrk, 20 grammi sobis suurepäraselt. Võtte aga....Järgnes diivani auk. Seejärel juba linna alla. Seal sain lõpuks sügava peal kalale pihta. Olin landivahetuses jõudnud kollase toonini, kui keegi seda togis. Järgmine tiir ja kala otsa vajus. Alla kilone koha. Hiljem suutis Mihkel selle fileerida üle kiloseks:-)
Peksin sama liini edasi. Alguses vaikus, siis togimine. Panin vahelduseks klouni, mis täiega ära põlati. Seejärel wake mootoriõli ja paadi alt juba korralikuma võtu sain. Korraks keegi otsas rippus ja seejärel äre kukkus. Peale seda järgmise viskega 43 sendine otsa koperdas. Siis uus võtt, korraks otsas, veel üks ja jälle korraks otsas, vist veidi kobedam ... ja ära pudises. Kogu see jant kestis minutit kakskümmend ja peale hetkelist vaikust vahetasin ankrupaika. Viskepikkus allavoolu. Ja uuesti kaks võttu järjest... null paadini tulemist. Krt.... selline tunne et kala lihtsalt moepärast lanti ründas ilma plaanita see alla neelata. Ilmselt kahekesi püüdes oleks kala lõpuks ka korralikult üles ärritunud.Kui päris aus olla, siis ega mul tulles mingit püügiisu veel tekkida polnud jõudnudki aga see kuidas need kohad järjest ennast vee all üles keerasid ja vanu häid aegu meelde tuletasid... tekkis päris mõnusa isu. Samal hetkel, kui hakkas juba looma, kustus aga kõik korraga ära. Väljas läks hall ilm veelgi udusemaks, sekka ka pisikest vihma ja võtt lakkas kui lõigatult. Punnitasin veel paar ankrut ja kulgesin peale kella kuute minema.
Tagasiteel komistasin Mihkli ja Martini Vatori otsa, plinkisid oma pealampidega keset udust õhtupoolikut keset jõge. Kulgesin nende taktis pool kilomeetrit trollides. Korraks ritv ka liigatas, aga tulemust ei tulnud....
Mihkli paat sai kolm kala - ahven, haug ja kilo tuuri tõugjas. Nils ja Jüri kulgesid ümber saarte ja rääkisid mingitest ahvenatest. Ja kellestki, kes nööri katki rebisid. Homseks täitsa lubab midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar