Koju, 30. september 2018

Viimane päev. Pühapäev. Hommikul ärgates ulus väljas korralik tuul. Teised ei julgenud vist sellepärast ärgatagi. Nii jõudsime jõele alles peale kella üheksat.

Kuna aega maru vähe, kell 13 juba maha pidime tulema, siis seetõttu kaugele ei tormanud. Keskendusime diivani augu rajooni peale. Otsustasime, et trollime edasi tagasi ja kui lood annab lootust, siis jigitame ka vahelduseks.

Saime vaevu landid vette kui jakki jätkas sealt kus eile pooleli jäi. Tarmol korralik kala taga. Sidur tegi kärr-kärr ja vaimusilmas kujutasime juba päeva esimest koha ette. Aga ei, hoopis paarikilone haug veepinda kerkis. Kuna Kõuts oli meist vaid mõnikümmend meetrit tagapool, siis pakkusime seda kala talle. Oma kasti ei tahtnud määrima hakata:-) Mingi hetk tegi haug aga küünla ja sülitas landi suust kaarega välja. Läinud ta oligi.

Jätkasime trollimist. Tiir tehtud (diivanist kõrkjateni ja tagasi) tegime esimese jigipausi. Kahe kase juures. Lood arvas seal kala olevat ja Tarmo sai isegi ühe võtupoja. Siis uuesti trollima. Sellises taktis kulges terve püügiaeg.

Vähehaaval muutus ilm selgemaks ja ilmselt sellest tingitult lakkas jakki töötamast. Hoo sai tiibadesse hoopis minu rohekas triibuline jesse. Paar ahvenat ja üks paarikilone haug. Üks koha ilmselt ka otsas rippus, enne kui plehku pääses. Suur ta polnud.

Jigitasime erinevates kohtades - diivani augus, sügavas augus, kõrkjate juures... Kõrkjate vastaskalda alla oli ennast latikaparv istutanud. Mängisime nendega ka paarkümmend minutit. Mitmeid võtte, hunnik tühihaakimisi. Kätte ei saanud kedagi. Sügavas augus kummalgi kaks võttu ja jälle käivitumist ei toimunud. Seejärel saigi püügiaeg ümber.


Kõuts ja Arvo trollisid linna ja tagasi ilma tulemuseta.

...

Kokkuvõtvalt läks saagi vaates reis täiega nihu. Tarmo sai küll uue rekordi, kuid üldiselt kohadega ühist joont me ei leidnudki. Tundus, et kala ainult sügavas istub ja üliharva käivitus. Ilmselt ei ole merest kala veel ka jõkke teed leidnud. Suurimad kohad siis Tarmol 4.9 kilo ja mul 2.6 kilo.

Jigitamine pettumuse valmistas, ühtegi lööki ei saanud. Korralike võttegi vaid kaks. Üks neist haug. Mingeid pisitogimisi aegajalt toimus, aga ilmselt need punnkohade või ahvenate omad. Haug ja ahven meid ei huvitanud, need ilmselt meresuudmes rohkem tegevust oleks pakkunud.

Vesi oli 12...11 kraadi. Kõrge. Voolu praktiliselt polnud. Püüda kannatas 17 grammise peaga ka kümne meetrisest veest. Koha tundus eelistavat mingeid imelikku kollakaid-rohekaid toone. Kuidagi väga valed värvid. Ilmselt pole silmu veel jões. Vara veel!

Seltskond oli selle eest ülilõbus. Nalja sai nabani. Ja kokka tuleb taevani kiita - sõime paremini nagu ei kunagi varem! Road olid alates kartulisalatist kuni põdraliha-kartuli roani välja. No praetud kala oleks võinud ära jätta:-) Aga ülejäänud oli fantastika. Korrata!

Puhatud. Punkt.