Ain pidi oma Stella juba teistkorda see aasta vimmale tooma. Milline raiskamine:-) Nii oli hommik varajane ja alustasime oma uute paikade avastamise päeva kella poole seitsme paiku vanast heast jõgede ristist. Enne uusi kohti tuleb ju käsi valgeks saada.Minu standardkoht oli sedakorda hõivatud ja nii võtsime positsioonid sisse allavoolu. Põhimõtteliselt püük samast tsoonist aga teise nurga alt. Vaevu sai kork vette maanduda, kui vimb seda juba kergitas ja nii oli paar minutit peale püügi algust võitja selgunud - esimese kala püüdja riisub meie reeglite järgi teatavasti koore:-)
Eldoraadoks siiski ei läinud. Kas ei töötanud sööt või oli vale päev, aga vimba jutti mitte ei tahtnud tulla. Vahel vimb andis märku ja vahel ka ära võttis. Lisa tuli aga väga vaevaliselt. Korra ka kellegi kobedama ka mõneks ajaks otsa sain. Sõitis hoopis teistmoodi . Alguses kalda ligi, hiljem voolu keeras ja lõpuks lahti pääses. Kahtlustan haugi, sest keegi neid viidikaid eemale peletamas käis.
Paari tunni pärast oli minu numbriline eduseis muundunud kaotusseisuks. Ain oskas voolust kala üles leida ja juhtis 4:3. Seejärel läksin avastusretkele. Paarsada meetrit allavoolu olevale kitsale lõigule. Esimene püügipaik, kus korgi vette saatsin, päädis järjekordselt kohese võtuga. Seekord ei jäänud vimb otsa, aga järgmise triivi ajal karistasin kala siiski ära. Järgnes kõne Ainile ja viis minutit hiljem tehti mulle lätlast - Ain tuli ja korjas lühikese vahega kolm vimba välja. Mina samal ajal, aga ... kolm korda keegi võttis ja kolm korda rabasin korgi taevasse. Hea, et puid selle kohapeal ei olnud.
Peagi tekkis meil kummalgi vaikus ja nii astusin õngega meetrit kakskümmend vastuvoolu. Ja hoppaa, esimese triiviga päris kalda ääre alt nöks-nöks-nöks ning raskus taga. Siit võtsin kenasti kaks vimba välja, kuid kolmandat käivitada ei suutnud. Näitas paar korda ja jäi siis vait.Peale viieminutilist pausi otsustasin, et kordan manöövrit. Sammusin jälle paakümmend meetrit vastuvoolu ja ... ei miskit. Hm. Tegin siis veel teist samapalju ja leidsin uuesti soone üles. Sellest kohast kolm vimba praktiliselt järjest ja üks natukene aega hiljem veel lisaks. Loomulikult tegin peale järgmist viieminutilist vaikust samasugused manöövrid, aga ei. Rohkem edulugu ei kordunud.
Ain samal ajal oli paar võttu saanud, kuid lisa siiski mitte. Tatsasin siis erinevate kohtade vahet järgmise tunnikese, kui hommikune ilus ilm korraks põrgulikuks tuuleks ja väikeseks vihmaks keeras. Kala vaikis. All oli, sest paar märguannet siiski anti. Õnneks läks kole ilm üle ja mõnus ilm tuli tagasi. Mida aga ei olnud oli kala. Lõpuks ühe vimma ikka meelitasin veel välja, kuid kella 12 paiku arvasime mõlemad, et aitab. Oli vaja veel maad uudistama minna.
Võtsime asjad kaasa ja vantsisime autoni. Järgnevalt kolistasime pisut ülevalpool Vigala alevit, kuid sobivat püügipaika leidmata maandusime lõpuks Konuveresse. Ain võttis kalad kaenlasse ja marssisime kärestikust allavoolu minema. Olin seal vaid korra Tõnuga koos paadiga allavoolu sõitnud. Kaldalt püüki polnud veel proovinud.Koht üsna lubav - voolu, laiust, kive, kõrkjaid - aga kole madal. Mingis kohas paar võttu sain, kuid kala otsa ei jäänud. Ilmselt särg. Järgmises paigas ühe särje ja haugipunni välja meelitasin. Sellele järgnes telefonikõne, mis andis teada, et eemale püüdval Ainil vimb käes. Vantsisin talle seltsi. Ka lätlaseks:-)
Koht kena. Vool on, tagasivool ka, pöörised vees, sügavust ka piisavalt. Nii kahe meetri alla. Polnud paha paik. Eriti seetõttu, et sai tagumiku muru peale maha istuda, sest lõpuks ometi olime püüdmas kohas, kus oli korralik kallas:-). Niimoodi istudes, lebotades püük on saadanast - peagi juba mõnus uni peale tikkus. Paar särge me sealt veel saime, kuid vimba rohkem mitte. Kummalgi paar ilusat võttu, kuid otsa nende tegijad ei jäänud. Peale kella kolme, kui silm juba päris kinni hakkas kiskuma otsustasime lõpetada. Lubav koht küll, aga õhtust võttu ootama jääda polnud meil kummalgi enam isu. Koju ära.Mul siis kokku 11 vimba ja Ainil 9. Mõned särjed ka mõlemal. Ja üks haugipunn mul veel kaldal käis. Tore ja mõnus püügipäev oli. Paar head uut püügipaika ka nimekirjas juures.
Veetase Vigalas +80 ja veetemperatuur 10.8. Kuigi päeval oli vaid 12 kraadi sooja, siis päikese käes ja tuule varjus oli ütlemata mõnus. Tugeva loodetuule käes aga... Õhurõhk oli tõusnud 755 mm-ni.
Päeva kõige suuremate lihastega oli minu Konuvere vimb.Ta lihtsalt piisavalt rohkem teistest trenni teinud ülesvoolu ujudes. Seda oli käes hoides kohe tunda...lihaseline :) Oi mulle meeldivad need jõeääre vastaskalda jutud :)
VastaKustutaNüüd siis vähemalt tead, et Pärnu jõgede vimbadel on suuremad lihased kui Kasari omadel. Mõtle kui sa poleks seda tarkust jõe ääres kuulnud, millest kõigest siis ilma oleksid jäänud:-)
VastaKustuta