Päeva koondnimeks tuleks vist panna "tüdimus", sest kogu teise päeva poole pigem vaevlesin igavuses, kui et nautisin püüki. Vist on püügiisu jälle otsa saanud.
Alustasime hommikul peale kella kaheksat, kuna äratus oli varajane. Anti lahkus poole seitsmest ja maja oli kära täis. Tänane plaan oli minna avastama uusi alasid. Täpsemalt enne koske olevat mitme kilomeetri pikkust üheksa meetri sügavust vagu. Mehise väitel oli neil enamus vägitegusid just seal tehtud. Anti viiene, tema kolmesed, ilmameistri suured jms. Palju sellest reklaami alla kuulub, täpselt ei tea.
Enne nii pika reisi ette võtmist katsusime vanad püügipaigad läbi. Jalakäijate sild, siis purtskaevu vastas olev ala, seejärel tööstuspiirkond/puidutehas. Teises ankrus saime esimesed kohapunnid, puidutehase alt, keset latikaparve, ka esimese üle kilo koha kasti. Latikas möllas korralikult ja lõpuks üks tragitult Andresel ka otsa jäi. Seejärel kimasime juba hooga uutele jahimaadele.
Püügimaaks olime planeerinud koskede järel olev sirge. Alustasime tonkatamise kohast ja liikusime ankrute kaupa ülesvoolu. Vett oli all 8-10 meetrit. Väga kerge vool oli ka olemas, aga 15 grammise peaga kannatas püüda. Jõgi ise on selles kohas nii neli-viiskümmend lai, kuid sügav säng vookleb vaid 15 meetri laiuselt. Sügava kõrval omakorda paarimeetrine haugide ala.
Katsusime nii randid kui ka sügava läbi. Tulemuseks mul üks võtt Andresel üks kohapunn. Kogu selle katsumuse peale kulus kõva poolteist tundi.
Nullitamisest tülpinud, läksime ja katsusime kose aluse ning selle sirge ka läbi. Sinna kulus veel poolteist tundi ja kogu selle avantüüri tulemusena kaks lanti kaotasin ja ühe koha kasti juurde sain. Võtte oli ka ikka hämmastavalt vähe. Ja need vähesedki tulid... kollakas rohelisega.
Vahepeal oli ind vähekene taastuma hakanud ja läksime ning kulutasime järgmise mõttetu tunnikese selle vao peal. No täiesti null mis null. Lood ka kala väga vähe näitas, kui üks 13 meetrine auk välja arvata. Umbes sel ajal ronis täiega uni silmadesse ja entusiasmi seier kukkus kolinal nulli. Edasi sisuliselt piinlesin paadis.
Käisime poolel teel linna veel ühe augu peal, seal uimase peaga kilose koha kahvamata jätsin. Koht tundus ise tunduvalt huvitavam, kui see eelmine "vagu", aga isu oli selleks ajaks lahtunud. Seejärel juba tööstusrajoon ja jalakäijate sild. Andres esimesest ühe neljase haugi sai. Teisest mul unise päeva lõpetuseks üks korralik pauk, aga otsa ei jäänud. Oligi parajalt sümboolne lõpp üsna sisutühjale päevale. Justkui märguandeks, et nad on seal ikka olemas ja enam nii kehvasti vast ei lähe... kuigi Murphi seadustele tuginedes saab ilmselt alati hullemini minna.
Kokku siis kaldale vedasime 2+1 koha. Mehis täna vormelist kaugemale ei jõudnud. Õigesti tegi.
PS! Ainuke tõeliselt hea põhjus miks me seal üleval nullitasime oli see, et ... seal ei olnud tuult. Ülejäänud tsoonid olid täna täiega tuulte meelevallas.
PS2! Andres tuli just laua äärest mööda ja (tsiteerides) "ma täna täitsa rahule jäin päevaga, ikkagi pea kümme kala kokku". Nii et vaatenurgad olid ilmselt erinevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar