Pika latiga tirgutamine, 18. september 2022

Peale Lapimaad polnud kalale jõudnud. Toimetamisi on palju olnud, aega aga vähe ja tahtmist ka nagu pole olnud. Täna otsustasime Ainiga laiskusest üle olla ja pisut jõge uudistada.

Veetasemed on Kasari harus sellised, et mõnest kohast astu või kuiva jalaga üle. Kõvasti allapoole tavalist kesksuve taset. Selliseid numbreid nagu Kasari +14, Vigala +42 ja Velise +9, näeb ikka haruharva. Lisaks on vesi maru selge, hoolimata nädala sees tulnud vihmast, nii nägin oma silla pealt põhja, mis asub paari meetri sügavusel. Nagu puhas allikavesi.

Veetemperatuurid on ka tänu põuasele ajale käinud üles-alla. Kui täna oli vesi pea 12 kraadi soe, siis üle nädala tagasi, kui natuke jahedamat tegi, oli vahepeal vaid üheksa kraadi. Velise on veel suurema amplituudiga hiilgamas, praegu on 14 kraadi, aga kaks nädalat tagasi... 6 kraadi!

Igaljuhul sisustasime ilusa päikeselise septembrikuu pühapäeva käsiõngega vehkimisega. Alustuseks käisime vimma luurel ära. Vigala suvisel vimma sirgel. Hiljem tegime samast kandist paar kilti ülesvoolu pika latiga tirgutamist.

Vimmasirgel valisime sirge alumise osa, lootuses sealt vähekenegi voolu leida. Seda aga polnud. Kerge läänetuul takistas õhkõrnas voolulaadses liikumises korkidel allavoolu kulgemast. Sellest hoolimata päris nulli me ei jäänud. Eri liiki särjed, turvapunnid ja üllatuskülalistena liivarullid! Neid ma polnudki veel oma jõest saanud. Vimba alla meelitada ei suutnud, kuidas seda saakski seisvas vees teha... Lõpuks ootamisest tüdinenud, vahetasime veerand tunniks kohta. Kaikad autoaknast välja turritamas nagu piksevardad, sõitsime õunapuu alla. Kui madalamas otsas midagigi toimus, siis sügav oli päris tühi, püük nagu kaevus, ei võttugi.

Pika latiga tirgutamiseks läksime teeääres oleva sügava augu peale ja kammisime selle ala ülemist ja alumist osa. Otsisin oma varamust vanad põigid välja ja ühe vikerforelli värvi väikese põiklandiga sai paar ahvenat ka välja võlutud, Ain õnnestus selles stiilis püügis kenasti nulli peal hoida, nii läks ta lõpuks viimases meeleheites lausa autosse spinningule järgi... mitte et see oleks teda aidanud :-)

Kokku kolm tundi vee ääres konutamist ja jalutamist ning tulema me tulimegi.

Ilm oli muidugi jumalik. +16 kraadi, korralikult päikest, nõrk lääne tuul. Nagu suvi!