Suure kurvastusega avastasin, et olen kuidagi (?) oma punasele jässele liiga teinud. Landi saba on väändunud ja pisut puru. Üritasin teda mängima timmida, aga ei õnnestunud. Kahju. Hea lant oli!
Kui mul läheb kehvasti, siis üldjuhul teistel hästi. Juho koos kaaslasega said 6 ja 10.4 kilose. Üks liljakaljo alt, teine rootsi suure kivi pöörise juurest. Sealt samast võttis Tamur 8.4 kilose ka veel välja. Kõik marjakalad. Tarvil oli üks otsas olnud, oma augus, kuid läks ära.
...
Laupäeva hommikuks oli vesi rämedalt tõusnud. Kusagil seal norras on paari päeva eest kõvasti sadanud. Veetase oma 25 cm kõrgem, kui päev varem. Veetemperatuur ka tänu sellele 17.5 peale kukkus.
Tegin sombuses hommikus oma tavalise tiiru ja üllatusena sain lappikaljo eest võtu. Kärts-kärts ja jällegi olid tühja pihud... Joonase otsas käis, sellel väiksed konksud ka, ei haagi ära.
Mnjah raskelt, väga raskelt tulevad need kalad sel aastal.
...
Laupäeva pealelõuna ja pühapäeva hommikupoolik ei pakkunud midagi. Vesi tõusis mühinal, olles nüüd juba kõrgemal kui meie saabudes. Rootsi saar on uppunud, Lasse kivist vaid väike tipuke järel. Lisaks oli räme tuul, millele pühapäeval lisandus ka paras vihm.
Ainuke, kes kala sai oli saabunud Mark. Kolmekesi paadis olles - Mark, pruut ja koer :-) - said nad kala kätte esimese 20 minutiga. Ja eriti absurdsel moel. Olin saare taga männi suunas liikumas, kui nad voolus minust möödusid. Selleks, et mitte mulle ette sättida keerasid siis paadil nina allavoolu ja sõitsid hooga rootsi suure kivi poole. Siis kui paati hakkasid õiget pidi keerama, lõi otsa. Selline see Tornio jõgi on - vahel annab absurdsel moel ja vahel ei anna ühelgi viisil.
Selleks aastaks siis kõik Lappiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar