Vaikselt hakkab veetase jões langema. Keeluaja lõppedes peale minnes oli veetase ca 5 cm kukkunud. 24h jooksul. Temperatuur samas endiselt 17 kandis. Soe. Mine või ujuma.
Lantidest said sõiduaega: kollaka sabaga jässe, punane edi (pildil), punane hk haba, punane jässe. Ei saa mainimata jätta, et see nimekirjas kolmas lant on hull sukelduja. Alalõpmata pani püügi ajal veekeeristes sügavusse sellise hooga, et ridva otsa järgi oleks arvanud et mõni harjuse punn võtab.
Esimene tiir oli mökki alt peale, siis sauna alt, saarest vasakult ja selle tagant, siis pumba auku, kärestikest keskveest mööda ja lõpuks soome ranniku ääres olevad oma kivid. Saarega kohakuti olles sain ka ühe võtu. Tulin sügvamast madalama poole, nii 1.7 meetri pealt meetri peale, kui kõige madalamal olev kaigas paugu sai. Kärts ka korraks, aga vaid korraks...
Teine tiir ei pakkunud üldse midagi. Kordasin üsna sama trassi mis esimesel korral. Kell üksteist tulin maha. Aga õhtu oli maru ilus ja sõuda oli kerge.
...
Ilmselt ülenaabrid said õhtul kala, sest laps oli kellegi soomlase käest marjapaki saanud. Kellelt ei tea... Juhol oli üks võtt.
...
Hommikul üritasin kella kaheksa paiku peale minna. Üritasin on antud kontektsis täiesti korrektne lause. Nimelt panin mökki all kaikad sisse ja kui viimane lant sai vette oli esimene kivi taga kinni. Punane edi. Seda juba niisama põhja ei jätta... Asjad uuesti kokku ja päästmisaktsioonile. Ära tõin.
Kinnijäämine ajas paigast ridvahoidja seadistuse ja selle kinnitamisega nökerdasin järgmised kümme minutit. Mutrivõtit polnud kaasas ja kalapüügi näpits pole just suurem asi keeraja. Lõpuks kinni sain ja peale ka läksin. Kell oli juba üheksa.
Paari tunnine tiir, sama mis eile, ei pakkunud midagi põnevat. Üks plärtsatus paatide sisselaskmise rajoonis oli ainukeseks elumärgiks.
Kell üksteist tulin hommikusöögile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar