Peaaegu kalapüük Hiiumaal, 18. november 2022

Küberturbe team tegi oma meeskonna ürituse Hiiumaal. Kristjani juures. Kuna teamis polnud peale peremehe kedagi, kes ussi konksu otsa paneks, meelitati mind ka kaasa. Mis mul saab vastu olla heale seltskonnale, värskes õhus üritusele... teiste sõnadega kummikutes joomisele, vabandust õige termin on ikka team buildingule.

Neljapäeva hommikul tulime pealinnast ära. Et teekond oleks põnevam, tegi ilmataat selle aasta esimese külma. Paar veoautot kraavis, veniv liiklus... aga praam väljus õigel ajal ja saare peale meid maha potsatati. Edasi juba söögi ja joogivarude täiendamine. Rimisse minnes pakkusin, et ostame kõik saare pizzad ära - nii ka läks. Viis tükki neid oli, peale meid kes "tulid Tallinnast ja maksid", valitses letil tühjus.

Paarkümmend minutit sõitu veel ja olimegi Kristjani maavaldustes. Sigin - sagin, asjade sättimine, kütte varumine (teistsõnadega õhtuseks tantsusaateks rollidesse sisseelamine :-)

Poole kolmest vantsisime randa. Kolm ritva ja üks võrk seitsme peale kaasas. Ilm oli hoolimata miinuskraadidele päris mõnus. Õhk seisis, laine puudus, vaatepilt loojangusse oli lummav... oli tunda meeskonnavaimu võimsat kasvu. Kaks tunnikest möödus kiiruga ja ainukeseks tulemuseks oli selle aja jooksul üks võrku eksinud lestake. Ridvad ei pakkunud midagi põnevat.

Vahepeal käisime päevakavas olnud "pealiku kõnet" kuulamas. Peale seda etendati juba vabakava. Me Kristjani ja Ivoga otsustasime, et käime  pimedas veel mere ääres ära. Kaks sisse jäänud ritva oli vaja kokku korjata ja võrgust kala välja noppida.

Minu ridva otsas oli üks krevett ära näritud, teine puutumata. Teist ritva välja kerides oli alguses pisut jändamist, aga peagi sain tina kivi tagant lendu ja seda koos otsas olnud kalaga. Võiks ju arvata, et peaaegu esimene ise püütud lest (võrgu omad ei lähe siin arvesse), aga vaid peaaegu. Kelle kala see oli, kui esiteks müük (ehk mina) sidus rakenduse ja andis selle ärijuhile (ehk Marttile), mille järel pre-sales (ehk Matis) viis kahlakatega sööda saja meetri kaugusele vette. Paar tundi hiljem keris müük (ehk jälle mina) kala välja, viis selle ärijuhile (ehk Marttile), et see tulemuse üle vaataks ja ise oma püügivahendi konksu kala pärasoolest välja opereeriks. Ühtse meeskonnavaimu tulemusena jõudsime järeldusele, et see lest on puhas "äritulemus", ehk siis firma oma ja Martti peab selle investeeringuna teenuste arendusse ülesse võtma :-)

Võrk andis mõned lestad, kilud ja säinapoisi.

...

Hommikul panin varakult saare pealt minema. Lõuna paiku raporteeriti võrgupüügi tulemused. Need olid juba oluliselt paremad, lesta kuhjaga, mõned kogred, säinas, kilud ja siig. Natuke jäi kripeldama, et ära pidin tulema, äkki oleks oma esimese harrastuspüügi vahenditega lesta saanud... Aga noh, mul sellel aastal kalarekord olemas, teine olekski juba priiskamine.

Kogu selle teambuildingu tulemusena tek
kis tunne, et mine või teine kordki lesta püüdma :-)

Aitäh ägedale seltskonnale!