Päikest trotsimas, 27. juuli 2024

Algne plaan oli laupäeva varahommikul Pärnu minna, aga Ain vedas mind seekord alt. Üksi minekuks ma nii vara hommikul keeldun tõusmast ja nii asendus plaan oma kodujõgikonna asuks. Võtsin lõuna paiku Stella seltsiks kaasa ja kolisin Vanamõisa alla suurele jõele. Latikat vaatama.

Päev suviselt palav. 25 kraadi, lauspäike. Õnneks oli vähemasti tuult, mis pisut olukorda leevandas ja kerge laine ka jõe peale tegi. On ütlemata selge, et sellise ilmaga keskpäeval saaki loota pole just kõige arukam mõte. Aga vahet pole, tahtsin lihtsalt molutada.

Peibutussööt koos pudruga lendas sisse ja peagi kirptirgule lisatud kärpsevastsed järgi. Sügavust selles püügipaigas pisut alla kahe meetri. Ülesvoolu natukene sügavam ja allavoolu rohuriba peale jooksis. Paik selline tüüpiline särjeparadiis, kust mingi aeg ka suurem kala aeg-ajalt läbi rändas. Ja väiksed pudilased kukkusid koheselt laamendama. Tavaline särg ja roosärg.

Tunnikene hiljem olin sisse-välja vehkimisest tüdinenud ja kolisin maisi peale üle. Konksu otsa asetatud 4 tera maisi tagasid selle, et väiksemad kalad jätsid sööda rahule ja sain lõpuks ridva käest ära panna.

Järgnes kolm tunnike loidus olekut. Rüüpasin usinalt külma jooki, vahepeal võtsin mõne suurema särje välja ... latikaid aga ei ühtegi. Ka mitte lipse ja nurge.

Poole nelja paiku tekkis aga taevasse suuremat tüüpi pilv ja vari laotus pooleks tunniks vee peale. See tekitas olukorra, kus suurem kala arvas ilmselt, et õhtu on juba käes ja sain kaks täiesti identset võttu. Korgi tõstmine, selle hüpitamine ja sujuvalt eemale lohistamine. Esimese suutsin ära haakida, teisel katsel olin pisut tormakas.

Kala jäi otsa ja kerkis sisuliselt koheselt ka veepinnale. Latikas. Järgnev võitlus oli olematu. Vaid kalda juures kaks korda keeras, aga kuidagi lahja oli see keeramine. Alles sumbas otsustas oma võitlusvõime välja käia. Latikal kaalu napilt kilo.

Peale teist võttu tekkis vaikus, kuni pilv mööda rändas ja päike välja tuli. Seejärel juba nökerdajad platsi saabusid.

Kella viieks oli joogikraam otsas ja palavasuest villand. Tulin tulema.

Laupäeva õhtu mõtlesin, et nüüd kus koht peaaegu et sisse söödetud, võiks pühapäeva varahommikul ju minna... aga mõtteks see jäigi. Laiskus ei taha suvel mitte lahti lasta :-)