Kasaril, 02. november 2024

Eelmisest aastast jäi kõrva, et enne külmasid saadi Kasarilt novembri kuus madala piirilt linaskit. Ilusaid kilo pluss kalu. Sellest lähtuvalt sai täna pisut ilma trotsima mindud. Suur torm oli küll möödas, aga tuul puhus endiselt vägevalt. Umbes selliselt, et kui kaalu oleks poole vähem ja jopel hõlmad lahti laiutaks, siis saaks priiküüdiga allatuult lennata.

Põld oli vesine, kuid ei miskit hullu. Sättisin ennast kahe tonkaga püüdma ja pea esimese viie minuti jooksul käis peast läbi et kauaks siia küll ei jää. 5 kraadise sooja juures puhus loode tuul vastikult näkku ja kuna pole veel talvekombet kapist välja otsinud, siis sügisriietuses sellise ilmaga kaua ei kesta. Otsustasin, et vaatab kuniks päris külm hakkab...

Järgmised paar tunnikest kannatasin ikka ära. Poole viieni, mil päike loojus, istusin vee ääres. Ahvenapunnid ja kiisad, särge ja nurgu ka sekka. Kõik nökerdasid elu eest, justkui üritades enne talve veel ennast rasva pugida. Ühegi suurema kala võttu aga ei pakutud. Sisuliselt oli koondtulemuseks nagu vanasti öeldi - suured kalad mahuksid suitsupakki, väiksemad tikutoosi :-)

Lutsu pimeda peale ootama ei jäänud. Liialt vilu oli olla. Teises kaldas paar eesti meest vist pimeda peale sättisid, sest lahkudes nad veel rahulikult platsis olid. Varsti peaks ise ka lutsu proovima minema.

Vesi poole meetri jagu kaldast üle ääre (90+), kuid üsna selge. Voolu eriti polnud. Veetemperatuur 7.3 kraadi.