Vigala jõel, 27.-28. märts 2025

Nädala sees sai linnas kooserdatud ja neljapäeva hommikul maale tagasi tuldud. Ilm oli kevadiselt soe ja päikeseline, nii andsin ahvatlusele koheselt järgi ja tatsasin jõgede risti. Minnes veel mõtlesin, et kes see rumal sellise soojaga varukampsuni kaasa tassib...

... kohapeal aga selgus peagi, et päike kadus, tuul puhus peale ja peagi oli ka külm olla. Need kevadised ilmad, seinast seina.

Vastaskaldal püüdnud mees raporteeris null võtust. Hommikust saati püüdnud. Jutustas, et eelmine reede õhtupoole oli vimba nii julmalt tulnud, et ei jõudnud higigi ära pühkida. Kokku kakskümmend neli tükki. Täna polnud aga see päev. Mingi aeg hiljem ta ühe võtu ja ühe vimma ikka sai. Mina aga... nullitasin kolm tundi ja tulin koju ära.

See rist on see aasta kummaline. Velise enne Vänglat on paksult särge täis. Üksikuid vimbasid samuti saadakse. Vigalal krundi peal pea iga päev särg tonkaussi himustab, täna lisaks üks vimb otsa trehvas. Kas nood tõesti tulid siis juba jaanuari lainega üles ära, või ronivad nad Rumba kärestikest üles öösiti?

...

Reedeseks päevaks plaanisin hommikupoolikuks Vängla alla minna. Kahjuks oli saabudes minu soovitud püügipaik juba vallutatud, nii kolisin hoopis Vigala peale, sügava serva.

Kohale jõudsin miski üheksa paiku ja püüdmiseks pakuti maru rõvedat ilma. Edelatuul, pilves, uduvihm. Külm, märg, kehv püüda. Lajatasin peibutuse (shokolaadi) sisse ja asusin kannatama. Esimese võtuni kulus oma veerand tundi, kui vimb otsa kargas. Väsitasin ära ja sain kala kuidagi läbi roo enda juurde, kui lips katkes.

Kala oli piisavalt väsinud ja vehkat ei teinud ning sain ta koos kirbuga kätte. Panin siis kirbu söödakaussi, et ära ei kaotaks; asetasin vimma sumpa ja sumba vette; võtsin söödakausist kahe käega sööta, tegin sellest palli ja saatsin vette. Hetk hiljem sain aru, et palli sisse jäi ka kirp. Paras sooda ikka küll. Seepärast  väga hommikuti kalale ei kipugi, et selliseid lollusi uduse peaga sisse juhtub tulema.

Parv läks uue kirbu sidumise ajal alt ära ja asemele tulid särjed. Tunnike hiljem tuli teine vimb, kuid jälle ei õnnestunud mul parve all hoida. Vahetasin seepeale sööta ja kolisin krevetilõhnalisele üle. Kolmas vimb, umbes pool tunnikest hiljem, pääses poole võitluse ajal jooksu ja ka seekord ei hoidnud sööt parve kohal. Peab vist mingit muud sööta kasutama.

Rohkem vimbasid alla ei tulnud. Särge tuli paari kaupa - all nad olid, aga käivitumine oli vaevaline. Tahtis meelitamist, pidurdamist ja vaba sõitu pidevalt vahetades.

Kella kaheteistkümneks oli vettimisest enam kui küll ja tulin ära. Kokku 26 särge ja 2 vimba. Pooled särgedest kohalikud. Veetemperatuur 5 kraadi.