Veetase oli väga madal, Vigala harul +87 ja see vähene vesi peaks päikese ja palava ilmaga kiiresti soojenema. Lõuna paiku kohale jõudes oli ilmateenistuse andmetel siiski vaid 3.4 kraadi vee soojuseks. Õhtuks jõudis näit +4.5 kraadini.
Tegin poolteist tundi käsikaga vehkimist ilma ühtegi võttu saamata. Ei toiminud ei kuldne ega ka hõbedane kirp. Tunne oli, et siin hetkel kala küll pole.
Selgus, et kui ikka pooleteise tunniga midagi ei toimu, siis kauemaks ühe koha peal mul tahtmist ka ei jagu. Kõndisin siis kaigas seljas sonni vastas olevale augule ja proovisin seal ka. Üks võtt, tunni jooksul. Vesi oli ikka liiga jahe rändekalade suuremaks kulgemiseks. Sonnil endal oli isegi jää veel peal.
Tulin tulema ära.
...
Õhtul läksin kella nelja paiku paariks tunniks Rumba alla tonkatama. Õunapuu alla.
Ees olid püüdmas kaks venelast, kelle sõnutsi särge pidi tulema. Ja vastas see info tõele. Järgmise kahe tunni jooksul hävitati mu kärbsevastsete ja usside tagavara sisuliselt ära. Särg oli soojalainega peast täitsa sassi keeranud. Eriti kärbsevastsete peale. Neid ikka äestatud korralikult. Viisteist kala käis kaldapeal õhku nuusutamas.
Päikese loojangu eel ja järel pakuti kolm vimmavõttu ka. Esimene kala jäi kaldarohtu kinni ning pääses jooksu. Teised käisid kaldal ära. Kõik võtud äärmistel ritvadel, ussidega varustatud konksudega. Keskmine ritv söödatopsi ja kärbsevastsetega vimmale huvi ei pakkunud.
Homsest läheb külmaks ära, nii et ilmselt istub kala edasi sügavas ja väheneb mõneks ajaks igasugune ülesvoolu liikumine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar