Juba paar päeva olen plaaninud ridvad selga võtta ja tonkatama minna. Väljas puhunud marutuul hoidis aga tagasi. Tänaseks sai see tormihoog otsa ja nii jätsin hommikuse jooksu vahele (st. lükkasin edasi) ja sättisin ennast hommikul püügile.
Eile lõin labida ka maasse, et usse korjata. Läbi häda sain poole tunniga 20 ussi. Märtsi algus ka ju alles.
Kontrolltonkad maja all pakkusid ühe lutsupoja (sama oli ka eile, lisaks oli too päev veel ka üks kohalik särg) ja nii liikusin edasi juba autoga Vanamõisa alla. Talvise vimmasirge peale.
Väljas oli hommikust saati mega ilm. Päike taevas, tuul olematu, temperatuur küll nullis ja loigud teel lausa jääs, aga tunne selline, et kisub palavaks. Päeva peale tegigi ligi 10 kraadi sooja. Nagu kuurortisse oleks sattunud :-) Sättisin ennast sirge keskele, venelaste lemmiktsooni. Rahvast ei olnud minu kaldal, vastaskaldale saabus umbes samal ajal minuga üks venelane.
Kuna sellel aastal korraliku jäämineku jaoks ei olnud vett jões piisavalt, siis oli põhipüügikoht pillirooga ümbritsetud ja nii võtsin sellest paigast paarkümmend meetrit ülesvoolu oleva kõrkjavahe. Veetase oli +84 cm, ehk ikka väga madal kevade kohta! Veetemperatuur 3.5 kraadi.
Kolm kaigast sisse. Üks poolakatega, teine mullaussiga, kolmas söödatopsi ja kärbsevastsetega. Kell oli üheksa ja kohe läks kellukeste kõigutamiseks. Oma poolteist tundi toimus tõeline usside hävitamine. Särg ja kiisk tirisid konksu otsast igat jupikest nii, et otsa jääda suvatseti ülimalt harva. Ka kiprtirgu otsast lutsiti kärbsevastsed justkui ükshaaval ära. Konksud mul muidugi suured särje jaoks, aga no kirptirk nüüd küll suur polnud.
Enamus võttudest olid nagu naelte seina tagumine. Toks, vaikus, toks, vaikus. Haakimiseks võimalust sisuliselt ei antud. Mõtlesin juba hirmuga, et mul on lõunaks pakutav kraam otsas, kui kell 11 tuli esimene vimb ja peale seda rauges ka vandaalide raevutsemine. Edasi toimuski aegajalt paari tunni jooksul pigem kiiskade togimine, justkui ülejäänud võtjad oleksid edasi liikunud.
Kella ühest, kui tekkis korralikum läänetuul, mis puhus jõele korraliku laine, katkes seegi võtt ja maad võttis vaikus. Olin plaaninud kella kolmeni olla ja nii lebotasin oma toolil kakst tunnikest surnuks. Kella kolme paiku ritvu välja võtma hakates avastasin parempoolse kaika otsast vimma. Viis minutit varem see ritv õrnalt nagu liigatas küll... aga nii vaikselt otsa magada!
Otsustasin siis veel tunnikese lisa võtta ja sain veerand tunni pärast veel ühe vimmapoisi. Aegajalt selle perioodi jooksul nagu keegi veel alustas, aga kõik võtud jäeti pooleli. Kell neli tulin koju ära.
Kokku siis kolm vimba (igaüks ise söödaga), kaheksa särge (kõik mere omad), viis kiiska, üks nurg. Vimmad tulid kõik sügavamalt alalt. Madalaseljandikult jõe keskel vaid särg.
Vastaskalda all olnud mees lahkus ühe särjega kella 11 paiku. Uus püüdja tuli kella kolme paiku ja minu äramineku hetkeks polnud ta võttu saanud. Seega - midagi nagu loob, aga väga kaootiliselt. Märtsi esimene kolmandik ka alles, mis siin ikka tahta. Talv peaks olema ju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar