Kõutsi, Mihkli ja Tõnuga tulime neljapäeval üle lahe. Kohale jõudes oli info Bonderilt lubav - tal 7 kilone, Piial 8 kilone haug, teisel paadil kolmene koha. Lisaks kast hauge täis. See kõik muidugi paar päeva varem, aga ikkagi.
Kuna ilm oli vastikult tuuline, loode kaarest, siis mere äärde saamise tõenäosus oli üsna väike. Nii suundusimegi Tõnuga peale kella nelja põõsa augu juurde, mööda kitsast lainevaba haru. Kohale jõudes kratsisime kukalt... ja trollisime ülesvoolu suure haru pealt tagasi. Laine oli piisavalt suur, et mitte kaugemale minna.
Trollimine valmistas pettumuse. Mitte saagi mõttes, see oli ka suht olematu, aga pigem mootori töötamise mõttes. Käisin kevadel Honda regulaarses hoolduses ja palusin neil timmida mootorit nii, et too madalatel pööretel pidevalt välja ei sureks. Pekki, maksad mingi korraliku nutsu ja siis jõel avastad, et see mis on tehtud on risti vastupidi. Tulemus oli see, et alla 5 km tunnis liikudes suri mootor pidevalt välja ja pidin seda uuesti käivitama. Vähe tigedaks ei teinud.
Kalaga oli lugu muidugi kehvasti. Sain pruuni jessega ühe 4.3 kilose haugi ja see oli meie paadis ka kõik, mis landiga välja meelitatud sai. Tõugja tsoonis loopides sain ka kellegi korraks otsa, kuid see pudenes ära. Käitumise järgi see tõugjas küll polnud, pigem uimane haug, sest selle saadud haugi sõit oli ka suht olematu olnud.
Õhtune latika tonkatamine pakkus vaid särgesid, ahvenaid ja ühe nuru. Latikad polnud kodus. Kuna ilm oli külm, siis päikeseloojanguni me vastu ei pidanudki.
Päevane temperatuur oli kuni 7 kraadi sooja. Tugev loodetuul. Seega peaaegu talv... Vast hakkab nüüd pisut soojemaks ka minema. Jõevesi oli 9 kraadi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar