Esiletõstetud postitus

esmaspäev, 23. veebruar 2026

Pärnu jõel, 23. veebruar 2026

Täna sai üle pika aja uuesti jõele. Olin vahepeal tõbine ja no olümpia ju ka veel. Esmaspäevaks olid vabandused otsa saanud ja kelle 10 astusin jääle.

Väljas oli 8 kraadi külma. Puhus kerge idatuul. Pilves. Päeva jooksul tuli päike välja ja nii jõudis päeval temperatuur nulli ligi. Vahepealsete päevadega oli natukene lund jääle juurde sadanud. Mitte nii palju, et tatsamist segaks; piisavalt aga et vanade aukude ülesleidmisega vaeva peaks nägema.

Esimesed kaks tundi tegin siia tsoonides. Poide juures, suudmes, põõsa augus... Loodi ekraan oli tühi mis tühi. Vaid vasema poi juures üks vari tuli alla, peagi kirbu ka ära vajutas. Üksik vimb. Sabaosas soomused maas, kõhu all piklik haav. Kusagil oli kõvasti vatti saanud. Ja rohkem ei miskit. Katsusin oma 15 auku läbi.

Kala tekkis ekraanile oja suudmest alates ülesvoolu liikudes. Alguses ahvenapuru, hiljem leidsin ka valge kala parved üles. Särg, nurg, vimb, ahven. Umbes sellises järjekorras nad aukude all kippusid tulema. Seekord õnnestus nendega kuidagi ühes taktis liikuda, nii et kui augualune tühjaks jäi, tegin 20 meetrit ülesvoolu samale liinile uue augu ja sain uuesti parve kätte.

Ühel augul mõnusa hooga kohapunn otsa lendas. Neid tundub ikka jões palju olevat, kui juba teine samal talvel kirbu otsa ronib.

Võtt oli aga pirtsakas. Enamasti tahtis erinevate mängude vaheldumist ja nende sekka tehtud pauside ajal nõksatas ära. Ahven oli pisut aktiivsema võtuga, aga teised pirtsutasid kus aga said. Vahet ei olnud kumma kirbuga püüdsin, kas kuldse või hõbedasega. Kuna kuldne oli lemmiknoogutiga ridval, siis tema sai ilmselt pisut rohkem püügiaega.

Enne kella nelja tekkis vaikus. Loodi järgi kala oli all, aga võtma enam ei saanud. Aegajalt ujuti pihta kuid sääsevastseid ei himustatud. Liigitasin päevase võtu lõppenuks ja otsustasin männi alust rajooni läbi otsida. Äkki mõni siig ... Seal aga komistasin eriti aktiivsete ahvenate otsa, kes polnud kuulnudki et võtuaeg läbi sai :-) 2.5 meetri pealt tuli neid sisuliselt ketti pea tund aega järjest. Siiga aga alt läbi ei ujunudki.

Kella viiest lõpetasin. Tulemuseks 7 vimba (+5 alamõõdulist), 60+ ahvenat (lugemine läks lõpuks sassi), 8 särge, 8 nurgu, 1 koha. Ahvenate sort oli esimeses augus väga jama, aga mida edasi seda paremaks järjest läks. Ära võetud, valitud 17 eksemplari, kaalusid kokku 3,9 kilo (avg 229 gr).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar