Pärnus, 16.-17. veebruar 2026

Suure külmaga nädalavahetus seljataga, võtsin esmaspäeval suuna Pärnu poole. Jõele sain natukene enne kella kümmet ja eesmärgiks oli läbi käia madal ala, kus eelmisel korral korralikku parve loodil nägin. Alustasin aga loomulikult siia augul.

Päev oli pilvine. Külma 4 kraadi ringis (seda oli harjumatult vähe, nii et peaaegu soe tundus). Kerge, pea olematu idatuul.

Siia tsoon oli tühi. Kui paar ahvena punni välja arvata. Poolteist tundi piinasin seda paika ja siis suundusin madalale. Tegin kolme tunniga metsikult auke ja katsusin umbes 600 meetrise lõigu paarikümne meetriste vahedega läbi.

Paaris kohas parve all näitas. Üksikud võtud. Enamasti särg ja väike vimb, aga vahel sekka ka kopsakam kühmnina esindaja. Auk kus suurem kala otsa jäi, üldjuhul enam edasi ei toitnud. 1.8 meetrit vett oli ikka nii madal, et kala peksis parve eemale. Oleks vool olnud, oleks ilmselt kala ka julgem. Aga polnud hullu - mõne augu järel järgmisele seltskonnale peale sattusin. Tundus, et valge kala oli täiega madalas ja üsna laialt ning ootab, et saaks ülesse rändama hakata.

Vahepeal tegin põike männi auku ja sain seal paar kenamat ahvenat. Aga miskipärast kulges see parv ka kuhugi mujale ja üles ma teda enam ei leidnudki.

Tagasi madala peal leidsin peagi kala jälle üles ja lõbustasin end nende kiusamisega kella neljani välja. Võtt oli ikka kapriisne. Kerged nõksud paigaseisvale noogutile, hunnik tühihaakimisi, kordusvõtte ei kiputud pakkuma, pigem aitas uus auk.

Lõpuks ikkagi 7 mõõduvimba (+4 alamõõdulist) välja nokkisin. Lisaks 9 särge, 1 nurg, 8 ahvenat. Püük hõbedase kirbuga.

...

Teisipäev oli väga päikeseline. Kohe väga - õhtuks oli nägu pruun! Hommikul kell kümme peale minnes näitas -14 kraadi. Küll aga hakkas koheselt kiirkorras soojenduskuur. Kella ühe paiku küttis päike juba nii, et kiskusin vammuseid vähemaks. Külma oli siis ilmselt 4-5 kraadi, aga see päikese soojus, kus see aga küttis. See külg mis päikese poole sai suunatud, kuumenes koheselt üle. Tuult ka sisuliselt polnud.

Tegin samasuguse tiiru, mis eile. Alguses siia paigas. Seejärel madala ala läbi uurimine. Sekka ka  männialune auk ja uuesti siia tsoon.

Aegajalt leidsin madalalt alalt kala üles, selleks et teda peale ühe kala kättesaamist koheselt uuesti otsima hakata. Imelikul kombel ei toiminud absoluutselt parve jälitamine. Kõik augud mis lähiümbruses tegin näitasid tühja loodipilti. Korra tegin isegi kuus auku ümberringi ja ühestki kala ei näinud. Ei saanudki aru, kuhu nad ära kadusid. Kas tegid pikema lennu? Või vastupidi, tõmbasid vaid paar meetrit kõrvale ja ma ronisin liialt kaugele? Kui siis meetrit viiskümmend eemal uuesti otsima hakkasin, leidsin lõpuks jälle mingi parve üles.

Nii nad ükshaaval tilkusid - vimb, särg, nurg. Isegi 1.6 meetri sügavuselt sain ühe vimma. Populaarseim tundus aga 1.8-2.0 meetri tsoon. Võtt oli eilsest veelgi ettevaatlikum. Vaid vaikne kiigutamine ja kõik võtud vaid kerged nöksakad.

Otsimine oli täna ikka üsna vaevarikas. Selle palava pärast. Esimest korda sain termose jääpeal tühjaks joodud. Paar õllet oleks marjaks ära kulunud.

Poole viiest tulin maha. Kokku 6 mõõduvimba (+5 alamõõdulist), kaks nurgu, üks särg ja viis ahvenapunni. Paks kiisk ka veel siiaaugust. Ilusat ahvenat täna ei leidnudki. Pool päeva püüdsin hõbedase, pool päeva kuldse kirbuga. Vahet ei tundunud olevat. Siiast aga ei kippu ega kõppu.