Esiletõstetud postitus

laupäev, 14. märts 2026

Pärnus 13. märts 2026, hooaja lõpetamine / kokkuvõte

Neljapäevane vihm tõstis  natukene veetaset, aga ei miskit hullu. Samas öised ilmaprognoosid enam külma ei paku, seega pikalt peal olla enam ilmselt ei saa ega lasta ka. Kuna nädalavahetusel minna ei saa, siis tegin reedel (ilmselt) selle talipüügihooaja viimase käigu.

Lauspäike, päeva jooksul kerkis õhutemperatuur lausa 11 kraadini. Samas palav olla küll polnud, sest see üli tugev lõunakaare tuul puhus "kõrvad peast". Jätsin elektroonilise varustuse koju, sest ei tahtnud võtta riske selle uputamisega jäält maha tulles. Seetõttu oli kelk nii kerge, et ühel hetkel pani too ise Tammiste poole ajama :-)

Tunnikese veetsin siiatsoonis, ülejäänud aja madala peal. Võtt oli eilsega võrreldes oluliselt kapriissem. Ühest august üle kahe vimma naljalt ei saanud. Ilma loodita püüdes oli natukene naljakas tunne ka - puudus teadmine, et kas kala läks alt ära ja tuleks minna järgmisele augule või on endiselt all, aga ei löö ära. Üldjuhul ma passima ei jäänud, vaid ühel augul, kui ahvena otsa komistasin, suundusin kiirelt järgmist püügiauku läbi proovima.

Mängitasin kuldset ja tumedat kirpu. Too teine ei toiminud kohe üldse mitte. Kella kahe paiku tehti aga mõlemale kirbule vaikne tund. Kala tegi ilmselt lõunauinakut :-)

Kella nelja paiku sattusin aga ootamatult liikuvale parvele. Vimb võttis poole tunni jooksul sisuliselt täiesti lennust. 2 meetrises sügavuses toimusid võtud poolest veest! Käsi oli kirpu mängitades täiesti välja sirutatud, kui võtud toimusid. Kahest august, mida selle laine ajal kasutasin, tuli kümme vimba ja paar suurt nurgu. Lisaks oli vist otsas ka siig. Augu all päris korralik piklik hele laik kaks korda läbi sõitis. Latika jaoks liiga kitsas, vimma jaoks liiga pikk, koha jaoks liiga hele. Kui see nüüd just hiigelsärg polnud, siis oli see siig :-) Ära läks loomulikult.

Kell viis kuulutasin püügi lõppenuks. Kokku käis kaldal 23 vimba (+4 alamõõdulist), 6 nurgu (seekord olid pätsid päris korralikud), 3 särge, 10 ahvenat. Endale võtsin mõned vimmad äkise jaoks ja valiku ahvenatest, ülejäänud läksid kas kaaspüüdjatele Jaanusele ja Ülole või oskasid ennast jääle unustatult salaja auku tagasi nihverdada. Sain ühest august kaks kala, teisel augul toimetades ühel hetkel nägin kui üksteise järel mõlemad ennast libedal jääl auku tagasi nihverdasid ja minema ujusid :-)

...

Hooaeg tervikuna oli äge. Jääd oli korralikult. Püüda sai piisavalt, et isu täis saada. Saaki oli ka. Ainukene miinus oli siia võttude vähesus. Muidu oleks ikka ülivõrdes aasta olnud.

Paar detaili meelespidamiseks järgmistele hooaegadele mõeldes:

1. Kui on "seisev vesi" (mis see talv sisuliselt oli), siis liigub vimb üsna palju risti jõge. Tavaliselt on toiminud liikuva/võtva kala jälitamine samal liinil, kas alla või ülesvoolu liikudes. See aasta oli nii mõnigi kord kus kala pidi jälitama risti jõge. Vahepeal tundus, et kehtis loogika: hommiku olen kalda pool, päeval lähen jõe keskele.

2. Olen ilmselt oma kuldsesse ja hõbedasse kirpu liialt kinni jäänud. Tänu Kevinile peaksin endale ka suurema musta kirbu karpi muretsema. Tol püügikorral võisin paar tunnikest oma heledaid kirpe solgutada kasvõi pea peal seistes, aga keegi nende vastu huvi ei tundnud. Samas musta rabati nagu viimast Pariisi moodi.

3. Siiga tuleb ilmselt Tammistest või ülalpool Sindi kärestiku otsima hakata. Tundub, et kudetsoonid on peale paisu lammutamist muutuma hakanud. Ei teagi miks see aasta liialt kinni jäin oma standard paikadele ja mujalt ei vaadanud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar