Ilm oli mega-mega-mega. Päike, sooja päeval 5-6 kraadi, lõunatuul. Imeline ilm! Eriti hea oli see, et päike ja tuul olid suure osa ajast ühest suunast. Nii sai ka joodikupäevitust edasi lükatud :-)
Õnneks oli öösel teinud paar kraadi miinust. Eilsetel aukudel oli kenake poole sentimeetrine jää peal. Aga pealeminek jõele oli juba katsumus. Varustasin ennast pikkade kummikutega, et kaldaäärsest veest kuivalt üle saada. Ega tavaliste kummikutega poleks saanudki - vesi oli põlvini. Kogu seda elektroonikat libedate kummikutega vedades... aga kõik läks õnneks. Tasa ja targu toimetades olin kell kümme jää peal.
Tänast päeva alustasin parklaalusest siiaaugust. Toimetasin seal oma pooteist tundi. Mõni väikene vimb, üksik särg ja nurg, paar ahvenat. Ka loodipilt ei pakkunud midagi erilist. Korra vimmaparv ujus alt läbi, aga tundusid punnid. Siiga ekraanile ei joonistatud. Vaikselt tüdinesin ja kondasin edasi.
Järgmisena otsustasin eilset vimmaliini jätkata meetrit 50 ülesvoolu. Lootsin, et saan rahus tipa tapa ülesvoolu minna, aga kus sa sellega. Eilne parv ulatus ka sinnani ja kukkus kohe närima. Toimetasin esimesest august üheksa tükki välja ja siis tüdinesin sellest. Läksin võtu pealt minema.
Edasi. Männi auku. Sarnaselt parklaalusega oli siinne pilt loodil väheaktiivne. Mõnest august ikka võtu meelitasin välja. Paar ahvenat, paar särge, paar nurgu. Huvitaval kombel pole siit kunagi vimba saanud. Ei saanud ka nüüd. Siiast polnud ka siin mingit märki.
Kuna vahepealne võtuaktiivsuse puudus vajas kompenseerimist, kõndisin tagasi vimma tsooni. Ega nood liikunud polnud. Lõbustasin ennast seal mõnda aega ja seejärele läksin põõsaauguga piirnevaid tsoone luurama. Enamasti vaatasin lihtsalt loodiga vanasid auke üle. Kui neis elumärke ei tuvastanud, siis kirpu alla ka ei saatnud. Kolm-neli auku midagi ekraanile joonistasid, kuid need üksikud jooned lahkusid peagi kui kirbutama asusin. Siiad nood küll polnud.
Õhtupoolikuks läksin jälle vimmarajooni. Kammisin seal seekord erinevaid liine läbi. Kala tundus üsna laialt all olevat, aga võtt vajas pikemat meelitamist. Sarnaselt eilsele, üle paarikümne sentimeetri põhjast kala kirbule järgi ei tuldud. Võtud enamasti pausi ajal. Ja paus pidi ikka korralik paus olema. Mõnikord pea kümme sekundit ootasin ja siis järsku ära naksati.
Hommikune pealetulek tuletas meelde, et mahaminek saab ilmselt märg olema ja nii panin kella viiest juba asjad kokku. Täna kokku 20 vimba (+15 alakat), 10+ nurgu, 10+ särge (nood on vist nüüd massiliselt vimbade kannul igasse jõe lõiku jõudnud; suurus oli korralik, mõni oli ikka korralik labidas), 7 ahvenat (suurim 375gr). Huvitaval kombel hõbedase kirbu peale pirtsutati täna oluliselt rohkem kui kuldse peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar