Soomes, 17.-18. september 2026

Selle aasta suvi mõõdus peaaegu püügivabalt. Lappi minek jäi vahele, Eestis kuhugi peale Nõuni käiku enam minna ei viitsinud. Septembris tuli siis lõpuks ometi püüginälg tagasi. Nii lausa kibelesin selle aasta esimesele sügisesele kohareisile - lõpuks ometi kalale.

Neljapäev tulime kolmekesi üle. Mina, Rain ja Kõuts. Harjumuspäratult ... Vikingiga. Odavam, aga ka ebameeldivam kui Tallinkiga. Pikem reis, mahasaamine kesklinnast liiklusesse pea pool tundi, laeva sisemus ka väga vana ja remonti oli vist viimati üle kümne aasta tagasi tehtud. Uut kutset kuidagi ei tekitanud...

Kolm tundi sõitu ja saime kella kolme paiku kenasti vee peale. Kuna tegi korralikku lääne tuult siis esimese tunnikese tiksusin kümne märgi rajoonis, hiljem hiilisin juba kopra auku ja õhtu eel ka mere äärde välja. Lood näitas igal pool üllatavalt tühja pilti. Kala nagu polekski jões. Ja ka tulemused kinnitasid seda - kokku selle aja peale vaid kolm kerget togimist ja null jigikala. Trollimisel sügava servast ikka ühe kahe ja poolese koha meelitasin kollase rapalaga välja, aga see oli ka kõik. Kell kaheksa paiku tulin maha ära.

Teine paatkond oli tublim. Neil kolm koha ja kaks haugi. Püüdsin ühe Kõutsi jões hulpinud landi ka kinni - too oli tal põhja jäänud ja lõpuks sikutas lihtsalt nööri jõuga katki. Vool aga lükkas mingi aja pärast landi põhjast lahti ja ujutas täpselt minu kõrvalt mõõda :-)

Veetemperatuur oli 15 kraadi ringis. Vesi ise oli üsna kõrge, vast 40 cm üleval pool kui tavaliselt. Voolu oli, aga mitte hullult. 25 grammiga kannatas sügavas veel püüda. Järgmistel päevadel lubab vihma pea igapäev juurde.

...

Teisel päeval sättisin vee peale peale kella 9t. Lubas kergelt vihmast ilma, päeva peale paar millimeetrit. Ma ei hakanud isegi vihma riideid selga panema. Kõik oli ilus kuni kopra auku jõudsin... edasi kukkus kallama.

Panin siis ruttu kahlakad jalga ja uue vihmajope selga. Kuigi sadas pea kella kaheni välja ja hiljem tilkus veel pisut juurde, siis keha jäi täiesti kuivaks. Nii kannatab püüda küll.

Alustuseks olin kaks tunnikest kopra augu aluses rajoonis. Ikka kolm viset ja siis ankrupikkus edasi. Erinevad värvid. 35 grammine jigipea, sest võrreldes eilsega tegi ikka korralikku voolu. Kahe tunni peale üks võtt ja kohapunn korra õhku hingamas käis. Trollisin pärast sama ala läbi ja ei näinud loodil ühtegi kala. Mõtlesin juba, et kas tulebki nii jama päev.

Lõunast kolisin mere äärde ja trollisin alustuseks kahe esimese poi vahelise ala läbi. Ja jälle polnud pildil ühtegi kala. Täiesti tühi jõgi. Õnneks ankrusse pannes hakkas elu vaikselt lõbusamaks muutuma. Tõsi mingit rämedat võttu ei tekkinudki, kuid aeg-ajalt ikka prooviti ja vaikselt hakkas kala ka paadini tulema ning mõni ka kasti.

Olin samas tsoonis õhtuni välja. Enamasti jigitasin, vahele tegin veerandtunniseid trollimisi. Need trollimised ei pakkunud võttugi. Jigiga aga sain lõpuks 16 võttu, millest 6 mõõdukala ja 2 alakat ka paadini tulid. Toimis roheline. Pruuniga ja kiirabiga ka üks võtt. Huvitaval kombel oli nii, et vaid kahest ankrust sain rohkem kui ühe võtu (2 tk. kummastki). Õhtuks olin sellest jigitamisest ramp väsinud. Lõpuks ei jaksanud enam seista, tõstsin tooli paadininasse ja lõsutasin seal.

Kella kuue paiku tuli lõpuks päike välja ja ma sättisin ennast trollides maha tulema. Lõpuks hakkas ka see püügivahend tööle. Kolm kala otsas käis. Loodi ekraan oli ka oluliselt rõõmsam ja nüüd oli kenasid kaari näha juba mitmes kohas. Äkki oli see eilne ja tänane hommikune jama lihtsalt rõhu langemisest tingitud ja edasi nii hull enam ei ole. 

Kella kaheksast tulin maha. Kokku 8 mõõdukoha (+2 punni), 1 haug. Sort nadi - suurimad vast kopikas üle kilo. Teisel paatkonnal kaks ahvenat ja üks haug. Võrgus 2 säinast ja 1 latikas.

Kentsakas päev oli.