Seadsime sammud sinna, kus eile lõpetasime. Puurisime kõik "võtuaugud" lahti ja püük sai alata.
Veerand tunni pärast oli selge, et vimb on siit kas jalga lasknud ja kõik teised liigid kaasa tõmmanud või kala lihtsalt veel ei võta. Kuna eelmise kahe päeva kogemus ütles, et kaugele kala otsima minek lõpeb meeletu vantsimise, higistamise ja aja raiskamisega, siis jäime oma mugavustsooni ja jätkasime seal kus alustasime; puurisime iga poole tunni tagant mõne meetri kaugusele uue augu ja tiirutasime ka vanad augud uuesti läbi.
Kella poole kümne paiku hakkas keegi papsi põiklanti togima, peale paari togimist lõpetas, selleks et uues augus sama nalja teha. Minul aga ei miskit. Kolisin seetõttu kohast paar kümmend meetrit kalda poole ja sain käe valgeks nuru ja kahe ahvenaga. Aga ka need augud ei andnud rohkem miskit ja nii saigi järjekordselt alustatud kohale tagasi kolitud.
Samal ajal isal kala muudkui togis ja togis, kuni ühel hetkel vimma välja tõstis. Lootus, et nüüd hakkab võtma, kadus aga kümne minutiga. Kala jätkas täpselt samamoodi. Võtsin sellepeale söödatopsi ja kolisin kalda varju, kus aga juba tunniga sai minu isu särgede sikutamisest täis.
Kell oli üks kui tagasi isa juurde vantsisin, selleks et näha kuidas ta teise vimma välja võttis. Seekord oli tegemist kalade lõunastamise stardipauguga. Järgmine tund mõõdus pideva kalavõtu saatel. Tõsi kaua pidu ühes augus ei kestnud sest parv liikus jupphaaval ülesvoolu. Tehes paar meetrit edasi uue augu, sai aga söömaaeg uue jätku ...
Suurem pillerkaar sai tunni pärast läbi, kuid õnneks ei lõppenud võtt täielikult. Tilkudes tuli kala kuni kella kuueni välja, kuni tüdinesime ja kodupoole sammud seadsime.
Kokku sai ära võetud kaheksa vimba ja paar tükki tagasi lastud; üle kümne nuru, teist samapalju suurt särge ja ka mõned ahvenad. Õhtu eel päeva naelaks ka üks kopsakas poole kilone ahven.
Ilm: +2 kraadi (tundus jahedam kui päev varem), nõrk tuul läänekaarest, pilvitu
Kolme päevase vimmatuuri kokkuvõtteks:
- vimma võtt südatalviselt kapriisne, võtupuhangud lühikesed 1-2 tundi ning erinevatel aegadel
- vimb augus ja liigub söömiseks augu servades
- vimmavõtud ülikõrgelt - kuni 1.2 meetrit põhjast kõrgemal; kolme päeva peale vaid 1 vimb kes põhja ligidalt võttis; seevastu vimmaparve alt (põhja ligidalt) sai igasugust muud sodi - nurgu, särge ja vahel ahvenat
- põiki togib kenasti, aga matõlli ja punast kirpu võtab paremini; ülikiire mäng ajas kala närvi, aeglase vastu huvi puudus; "märku" andis kala enamasti tõstmise ajal, ära võttis pakutu aga "ülemise pausi" ajal
- huvitaval kombel "allapoole mäng " vimba võtma ei pannud; teised liigid läksid meeldasti sellele "liimile"
- enamus saadud vimbadest 350-450 grammi; üle poole kiloseid paar tükki, päris väikeseid polnud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar