Esiletõstetud postitus

pühapäev, 14. september 2014

Suurema seltskonnaga Vigala jõe kallast tallamas, 13. september 2014

Õhtuks oli planeeritud väike saun koos külla tulnud Sulevi ja Tõnuga. Aga laupäev ju perepäev ning korralike lastevanematena otsustasime, et viime poisid paariks tunniks jõe äärde värsket õhku nuusutama. Plaan oli meil Tõnuga vimba proovida, lapsed pidid loopima lanti ja möllama niisama. Sulevi rolliks jäi fotode tegemine.

Vimmale sai kiirelt söödaks pisut odratanguputru keedetud, mille segasin kokku pooliku poesööda pakiga. Poolel teel jõe poole tuli meelde, et mais jäi maha ja sump jäi sauna seinale ja... Hea et ikka õnged vähemalt kaasa võtsime. Ühesõnaga üks suur ülepeakaela minek toimus.

Ilm sügise kohta ulmeliselt ilus. Päike paistis. Pea kakskümmend soojakraadi. Tuul olematu. Mõnus t-särgi õhtu. Kella viie paiku jõudsime kohale ja peibutussööt sai sisse lajatatud. Rakendused valmis ehitatud ja püüdma. Lapsed koos Suleviga eemale vett pritsima jalutasid.

Veerand tunni pärast esimene korralik võtt, väike madistamine ja peagi vimb käes. Mitte just maailma suurim. Kuna sumpa polnud saatsin kala jõkke tagasi. Jätku võtule aga ei tulnud. Tõnul keegi korra uputas korki, aga otsa ei jäänud. Järgmise tunni jooksul vaid paar särjekest nökerdas kärbsevastseid, kuid suuremat kala alla ei tulnud. Kella poole seitsme paiku korraga kaks ilusat võttu järjest, kuid kiirustasin liialt haakimisega ja kala ei jäänud otsa. Ning jälle parv pidama ei jäänud...


Peagi lapsed tüdinesid ja MMi korvpalli pronksimängu algus sundis tee kodupoole ette võtma. Ainukeseks kalaks see vimb mul jäigi, aga Tõnule sai vähemalt ära tehtud. Ta küll üritas oma kinni püütud viidikat erinevate vahenditega ja laste abil suuremaks venitada, aga ei õnnestunud.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar