Lääne Soomes koha otsimas vol.3, 02. november 2014

Õhtul sadas lund, öösel aga saabus läänest soojem õhuvool ja keeras vihmale. Ning loomulikult korraliku tuule üles. Lubas sadada terve ennelõuna, seetõttu olin üsna kindel, et ega meil pikalt asja jõele pole. Seda enam et õhtul laevale minek.

 Pool kaheksa tegin silmad lahti ja esimene asi oli ilma vaadata. Puud kõikusid kenasti, kuid erilist vihma polnud. Kui siis sellist peenikest udukat. Küll aga oli öösel ikka päris korralikult kallanud, paadist sai oma viis ämbrit vett välja kühveldatud ja vesi oli jões ka kõvasti tõusnud. Pikalt ei kohvitanud ja peagi võtsime suuna jõele. Kell polnud veel üheksagi, õues üsna hämar. Masendavalt hall.

Kuigi tuul maru tugev, puhus ta suurel jõel kenasti risti kaldaga. Seetõttu puud enamuse iilidest kinni püüdsid  ja lainet sisuliselt peale ei tekkinudki. Esimene ankrupaik sai ilusa maja kanti seatud. Eile siin paljulubavat togimist oli, äkki tänagi... Roheline silikoon sai esimese valikuna konksu otsa sätitud. Peagi esimene võtt, õigem oleks vist küll öelda - otsa vajumine; kala üsna raskelt paadile lähenes. Väike kohapoiss ristipidi tragitult otsas...Peagi esimene neljakümnene paadini tuli ja seejärel esimene, mis kasti tasus sättida. Ka see oli valesti otsas, sabast kinni. Kala nii palju jões, et lant ei mahu kaladest mööda?:-) Algus oli üsna kõikelubav.


Peagi togimine passiivsemaks muutus ja sättisime viskepikkuse edasi. Siin jälle rohelise kummi otsa paar võttu, millele tuim vaikus järgnes. Otsustasin lante vahetada ja seadsin teekonnale kollase. Ei midagi. Panin otsa valge-beezi ühisloomingu. Lant ei jõudnud viske järel põhjagi vajuda kui keegi seda agressiivselt ründas. Aga otsa ei jäänud. Järgmise viske ajal veel ühe kastikala välja võlusin. Ja siis jälle vaikus. Päris mitu viset ise suunda ja tulemus ühesugune. Uuesti roheline otsa seatud kohe keegi ära vajutas. Nii kujuneski, et hakkasin valge-beezi ja rohelise vahet edasi tagasi pendeldama. Tundus et töötas. Mõned konnad sai ära meelitatud.


Üheteistkümneks lõppes võtt ja suundusime ringi tuterdama. Kümne haru alumine ots sai üle vaadatud, sealsamas ristis pisut ringi komberdatud ja ka päikesepaneelide maja alt vaadatud. Paar juhusliku toksu, null kala. Landi loopimisest korralikult kopp ees, seadsime ennast lõpuks trollima. Otsisin landikastist vähe teistsuguse jesse - pruun/valge/punane - välja ja seadsin otsa. Kui eelmise päeva trollimised midagi ei pakkunud, ma üldse nullile olin jäänud, siis sedapuhku pea kohe esimese võtu kätte sain. Tõsi kala pudenes otsast, kuid paarsada meetrit hiljem ühe kastikoha juba ära võtsin.

Tiksusime nii kuni kella üheni välja. Lood näitas kala ja aegajalt keegi ka ritva vajutas. Mõned kätte, mõned otsast pääsesid.  Ja tegime lõpetuseks saare all ühe viimase jigiloopimise. Tarmo võlus viimase viskega pooleteisese haugi välja.
Sellega kuulutasime reisi lõppenuks.

Tänase poole päevaga lõpuks viis kala ära sai võetud. Jigidest töötasid ainult roheline ja valge/beez. Ülejäänud ... neid poleks mõtet olnud kaasa vedidagi.

Ära minnes saatis kohalik soomlane oma koera autoga meie juurde õlle järgi:-)