Juhannus Lappis, 2016

Kui eile Eesti jaaniõhtu, siis täna soomlaste oma. Nii et kaks pidu jutti. Vahepeal ikka kalale ka. Hommikul avasin silmad alles kell 9. Loomulikult olin viimane kes peale läks. Lihased eilsest sõudmisest valusad ja väsinud. Läks vist liiale see eilne sõit...

Vesi paarkümmend sentimeetrit ööpäevaga kukkunud. Ilm kord päikeseline, kord pilvine, aru ei saa, keerutab kogu aeg. Tuul lõunast ja üsna kenake. Landid jätsin vahetamata ja läksin otse soome kaldast alla. Kamminud ojasuudmeni kohad läbi mõtlesin ümber, panin asjad kokku ja kimasin rootsi randa. See koht pidevalt kellegi poolt okupeeritud ja hetkel vaba oli, kasutasin juhuse ära.

Landid uuesti sisse ja korraga hejo ritv kentsakalt "tõmbles". Ei saa öelda, et keegi sikutas, ei saanud ka väita, et asi normaalne. Haarasin toika ja vedasin kolmekümnese haugi paadini. Õnneks polnud hambad tamiilini jõudnud ja sain oma landi tagasi.

Edasi rootsi kallas, saare tagune, siis risti üle pumba augu, sealt kärestikust vasemalt mööda ja kahe kärestiku vaheline ala. Seejärel kolmandast kärestikust paremalt poolt ja kohe randa tagasi. Eilne kala näidanud koht vajas kammimist. Tuul oli selleks ajaks päris tugevaks läinud ja nii sain väga aeglases tempos kohta samm-sammult läbi kammida. Ei miskit. Samal ajal paadilaskmise joonel ühed soomlased kala välja võtsid. 5.7 kilone olla olnud.

Kammisin oma trassi kuni punase saunani läbi ja tulin seejärel hommikukohvile. Kala sedapuhku ei näinudki. Lasse samal ajal maha tuli, tulemus täpselt samasugune kui minul.

Lõuna paiku keeras ilma elektriliseks – äike kondas ümbruskonnas ja lõpuks peale vajus. Kella nelja paiku astus alles minema. Nii kui pilv läinud oli tormasin peale. Võtsin lantide eest rohukorjajad ära ja sidusin otsa oranži wäylä, jale, edi punase ning helelilla hejo. Kuna Lasse samal ajal rootsi randa ronis võtsin endale jälle soome kalda.

Enne esimese kärestikuni jõudmist paigutus pea kohale üks väike pilveke  ja kukkus kallama. Nagu oavarrest viisteist minutit järjest. Pilv seisis täpselt peakohal ja jooksis ühe kohapeal tühjaks. Samal ajal päike paistis rõõmsalt…

Võtte ei saanud ja kala ei näinud. Tulin teisele tiirule rootsi randa. Andsin kinga jale landile ja panin lilla poppeli asemele. Algus nagu hommikul – vaevalt ridvad sees, kui edi punasega varustatud ritv hakkas kergelt tõmblema. Järjekordne haugitatt rüüstas lanti. Kammisin rootsi poole kuni suure männini läbi, tõmbasin paadi üle jõe ja kündsin soome kaldaosast lõpuni. Vaikus mis vaikus.

Kella seitsmest olime oodatud juhannuspeole Lasse grillkotta. Saun ja loimulohi. Soovitati lugemist talveks... Peale pidu kiirustasin veel viimasele tiirule. Kaks tundi soome kallast, samade lantidega. Paatide sisselaskmise kohas pidin just lõpetama, kui paarkümmend meetrit lantidest allpool kellegi saba korraks vett lõikas. Peagi uuesti ja veel mitu korda. Kas tõesti tekib võimalus, käis mõttest läbi ja laskusin sama liini pidi edasi. Ei tekkinud, sada meetrit hiljem võtsin oma kodinad kokku ja tulin tulema. Selleks korraks lõhepüügiga siis ühel pool.

...

Kokkuvõtvalt peab reisiga ikkagi rahule jääma – enne tulekut sai naisele sõnastatud, et ühe lõhega oleksin rahul ja kaks kala oleks juba väga hea. Ühe sain, aga natuke jäi kripeldama see eilne äraminek, see kala oleks pidanud kinni jääma.

Lantidest seekord sotti ei saanudki. Võtu tõid nii punane edi kui oranžikas wäylä. Samas ainuke kala tuli helelillaka hejoga.  Veetaseme julm tõus lõi ilmselt kõik kaardid sassi ja kala meie tsooni pidama ei jäänud (või ei tulnud) ning parve peale ka ei trehvanud. Kardan, et mu landivalik liialt vähe erk oli sellise tumeda ja sogase vee kohta. Selline veetase oli ikka esmakordne kogemus. Natuke imelik oli ilma kärestike ja kivisid nägemata sõuda, nagu ühtlaselt Kasari jõel sõuaks, mälu järgi vanu trasse oletades, paati suunates...

Kala sai pinnas ikka erakordselt vähe nähtud, enamuses triividest  üldse kedagi ei märganud. Samas jõkke on teda tulnud üsna massiliselt, kusagil ta peab ennast ka sellise kõrge veega hoidma... Kuna Lasse ka see nädal miskit ei saanud (üks äraminek) – siis mis minusugusel amatööril siin üldse unistada - hea et niigi läits.

PS! Lasse putukat regulaarselt ujutas, kuid harjust nagu polekski jões olnud…

Augustis siis uuesti tagasi.