Öösel nägin kümneid kordi unes, kuidas lõhe võttis - päevased sündmused ei tahtnud kuidagi hajuda. Poole kaheksast olin seetõttu juba üleval ja läksin hommikusele tiirule.
Hommik üsna ilus, vahel päikest, vahel pilves. Tuul idasse keeranud oli, kui üsna nõrk veel. Kuna võitjameeskonnas muudatusi teatavasti ei tehta jäi lantide valik samaks mis eile. Paat rannast lahti ja piki soome kallast sõudma.
Vesi polnud enam tõusnud ja tundus et ka prahti ujus vähem. Naaber ja Lasse ka juba peal. Kammisin kahe tunniga oma alad läbi (soome rannik kuni venelasku paigani) ja läksin hommikukohvile.
Päeval tekkis korralik unekas ja nii jõudsin teisele tiirule ebastandardsel ajal - kella kahe paiku. Tuul vahepeal kirde keeranud ja parajalt puhumas. Vahetasin osa lante välja ja otsa sai seotud vasakult lugedes hejo tumelilla, edi kolmevärviline, edi punane ja hejo hele lilla. Ehk poppel ja wäylä leidsid tee landikarpi tagasi.
Kuna aega oli ja kala isu polnud veel taas tärganud siis otsustasin päeva matkamisele kulutada. Võtsin Tupo jõe suudmest rootsi ranna ette ja kulgesin paremat kalda äärt pidi kuni teise kollase majani välja. Ehk siis miski 5-6 kilomeetrit. Vahetult enne lõppu üks harjus otsa kargas, muidu ridvad vaikisid. Hea mugav ja lihtne oli sõita - päike paistis, rootsi kallas kattis tuule ära ja õlu maitses laisalt sõudes üsna heasti. Korralik puhkepäeva sõit. Ühtegi märki lõhest ei näinud.
Tagasiteel tegin veel viisteist minutit eilses kalatsoonis ja siis kolisin jalgpalli vaatama.
Naabrid said kala, sama suure kui minu oma. Lassel oli miski koll kümme minutit otsas olnud, enne kui pääses. Homme vast rohkem viitsib vaeva näha...
PS! Naine üritas eilsest kalast miski marja võtta. Terad aga nii väikesed, et kogumaht täiesti olematu sai olema...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar