Reede õhtul, kui saunas sai oldud, tuli uudis, et kontor pannakse kaheks nädalaks kinni, karantiini. Esiotsa ei osanud sellest miskit arvata, aga ajapikku hakkas peas aina enam vasardama idee, et nii pikalt linnakorteris nelja seina vahtida ei ole hea mõte. Nii juhtuski, et esmaspäeva õhtul pakkisime oma varanduse autosse ja vurasime maale ära, pagulusse. Tee peal sai kalapoest veel nii palju kärbsevastseid ostetud, et neist jätkub kalapüügiks maikuuni välja. Märjamaa Coopi ostsime ka otse loomulikult tühjaks. Ainult kempsupaberi jätsime riiulile:-)Seega ees on ootamas kaks nädalat kodukontorit ja kaugtööd maakodus ning sellega seoses avaneb ka võimalus varakevadist Kasarit ja Vigala jõge tihedalt proovimas käia. Polegi sellisel ajal pikalt siin olnud, saab vast vähemalt mingi pildi, kuidas päevade kaupa liiklus vee all edeneb. Statistikat loodetavasti rohkem kui rubla eest. Püügiaega peaks sellisel aastaajal peale tööd nii kaheks tunniks jaguma ja iga päevaga saab mõne minuti veel juurde.
Kõik järgmised kokkuvõtted nendest õhtutest sellel perioodil kogunevad siia alla kokku ühte kohta ja pisut lühemas versioonis kui tavaliselt. Kes see ikka peale tööd viitsib veel pool ööd arvuti taga olla :-)Esimene päev. 17. märts.
Peale tööd tormasin siis kohe Rumba alla. Väljas olev ilm oli kaunis rõve, tugev läänetuul ja vaid mõni kraad sooja. Kuna ilm oli ka pilviseks tõmbunud, siis tõotas esimene püük alla kahe tunniseks jäävat. Hinges oli selline entusiastlikult lootusrikas tunne, justkui puurist oleks vabaks saanud.
Kolm kaigast sisse. Õunapuu all, sügava peal. Täpselt kõige suurema tuule käes. Kuna nädalavahetusel jäi seal käimata, siis vajas uudishimu rahuldamist.
Üks kaigas söödatopsi ja kärbsevastsetega, üks poolakatega ja üks mullaussiga. Jõudsin püügi jooksul kolm lipsu kaldarohtu ära kaotada ilma, et ükski kala oleks halastanud ja vaevunud kellukest helistama. Isegi mitte videvikus, mil särg võiks vähemalt ennast liigutada.Vesi oli muidugi väga jama ka. +156 Kasaril ja ööpäevaga +20 sentimeetrit kõrgemale tõusnud - eile päeval kallas korralikult. Veetemperatuur 2.3 kraadi. Homme lubab jälle vihma, nii et veeolud just ei soosi pagulust.
Teisi napakaid vee ääres konutamas ei trehvanud. Üks mees korraks peatus, käis korra jalutades jõeni ja tagasi ning lahkus.
Teine päev. 18. märts.
Päev otsa tööd tehes ei pannud tähelegi, et ilm on väljas nõnna pekkis. Kuvarilt päeva lõppedes pilku tõstes tõdesin, et ega kala ei ole jänes. Küllap on ta homme ka seal. Ei mina sellise põrguliku ilmaga kuhugi lähe. Vihm ja kõva tuul käsikäes. Otsustasin hoopis lapsekasvatamise kasuks ja peksin oma pubeka õue jalkat mängima. Mis ta siis konutab toas kogu aeg:-)
Vesi jões hakkas kukkuma. Täna +148. Soojem ka, 3.4 kraadi. Öösel hakkab küll ilmselt päevase saju tagajärjel jälle kerkima:-( Aga pikajaline, prognoos enam vihma ei luba. Vast tulevad normaalsemad püügiolud. Rõhk kukkunud 548 mm peale, eilselt 760 mm-lt.
Kolmas päev, 19. märts.
Päev otsa säras päike taevas ja tõmbas aeg-ajalt töölt tähelepanu eemale. Kannatasin kangelaslikult päeva ära ja kiirustasin õhtuks jõe äärde. Üllatusena olid jõgede ristis silla peal lausa 4 autot parkimas. Sellise veega.
Vesi oli ööpäeva jooksul korralikult tõusnud. +164 ja ka soojenenud +4.3 kraadi peale. Sellise veega on Kasaris maru kehv püüda - vool tugev, sodi palju, paljud kohad "üle ujutatud", nii ei hakanud Vanamõisa alla minema ja sättisin ennast Rumba käärule. Seekord alumisse äärde, et lääne tuule eest, mis mitte ei taha rahuneda, varju otsida. Eemal üks kotkas keerutas ja vastaskaldale olid esimesed sookured toimetama asunud. Loodus ärkab täiega.
Vahepeal üks mootorpaat mööda sõitis. Esmalt silla suunas ja pärast tagasi. Järgmise sügava augu peal viieks minutiks kinni pidas ja edasi toimetas. Millegipärast on tunne, et seal olevasse tagasivoolu kohta mingi võrk paigaldati. Vast kujutan vaid ette...
Õhurõhk tõusis 748 mm pealt 758 mm-le.Neljas päev, 20. märts 2020
Täna saabus kevad. Mitte, et tali oleks olnud. Ilm ka kenalt kevadine - päike, 6 kraadi sooja. Päeval keeras lääne tuule kirdesse ja tegi õhtupoole õhu jahedamaks. Jõe äärde, Vanamõisa alla, jõudsin sedapuhku juba veerand viie paiku. Tahtsin enne ridvad likku panna, kui kella poole viiest üks konverentskõne üle mobla peale pidi tulema.
Sain kohe hakatuseks kärbsevastsetele paar togimist. Peale ümberviset magas esimene uimeline otsa. Nurg. Seejärel tegelesin oma tööga, ise närviliselt kõrvalt jälgides, kuidas kaks kaigast kordamööda kellukesi kõlistasid. Kui kella viiest lõpuks kõne lõppes, kontrollisin ridvad üle. Ühe otsas kena poolekilone vimb, teisel aga ei miskit.
Peale uute usside konksu otsa panekut sain koheselt veel ühe võtu ja peale väsitamist ka teise vimmapoisi kaldale. Seejärel maabus kui tulnukate laev päikese ette koletu pilv ning keeras ilma pimedaks ja tuuliseks. Võtt lõppes sellega kui lõigatult.
Vahetult enne päikeseloojangut jõudis see üüratu pilvelahmakas lõpuks mööduda, aga kalade suid see enam lahti ei teinud. Nii ei saanudki ma vahemikus 17.15 kuni ära tulekuni 18.45 paiku mitte ühte va ainumastki võttu. Ei aidanud siin ümbervisked, ega ka värskema sööda vahetamine. Isegi särg oli kuhugi peitu pugenud.
Veetase on vaikselt kukkumas. Õhtul oli see +149. Õhurõhk tõusis 758 mm pealt 763 mm-le.
Koju sõites üks auto Rumba all sügava peal passis, teine silla juures. Viimased just lahkumas olid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar