Paguluses vol.8

Kahekümnes päev, 05. aprill 2020

Ehk siis juubel:-) Päev oli ilusalt kevadine, tehes hooti lausa 10 kraadi sooja. Kogu selle ilusa ilma otsustasin korralikult ära magada. Alles kella üheksast sain silmad lahti. Sinna läks siis hommikune püük ja otsustasin hoopis tubli olla. Rohkem kui kolme nädala eest sai viimati jooksmas käidud, nüüd võtsin selle uuesti ette. Tund peale seda olin tagasi olekuga, nagu hakkaks otsi andma. Nii raske pole see küll enne olnud...

Õhtul otsustasin, et vaja ikka ära käia. Poole viieks sättisin ennast järjekordselt jõgede risti. Mulle täielikuks üllatuseks polnud näha hingelistki. Hmm. Kentsakas, ilma ja veetaseme järgi seda poleks küll oodanud.

Lääne tuul oli selleks ajaks vaikselt tuure maha hakanud keerama ja kuigi esialgu ei saanud rakenduse pidurdamisele mõeldagi, siis pool tundi peale algust oli juba päris hea püüda. Algus oli üsna vaikne. Proovisin oma tavalise joone pealt, voolu servast. Lõpuks päris kalda alt, vaid kahe meetri kaugusel rannast, ühe triivi tegin ja järsku kork hüppas. Hoppaa, vimb hoopis voolust täitsa väljas. Järgnes samalt liinilt kohe üks särg ja mõni triiv hiljem teine vimb. Ja siis vaikus.

Jäin vist liialt kauaks samale liinile kinni, sest kui lõpuks oma tavalise kauguse peale korgi saatsin, sain kohe esimese triiviga vimma otsa. Umbes samal ajal sain ka naabriks ühe vene mehe, kes ennast viisakalt piisavasse kaugusesse asju korda sättima seadis. Selle aja jooksul, kui ta ridva korda sai, võtsin veel kaks vimba välja.

Järgmine tunnike oli puhas eldoraado. Vimb võttis täiega ja kui oma joone pealt kalda poole eksisin, siis kompenseeris selle triivi särg. Oli näha, et kala oli praktiliselt nädala nälgas olnud ja kompenseeris selle paastu korraliku õgimisega. Kasutasin head võttu erinevate triividega mängimiseks. Vabalt voolus liikuvat sööta väga ei puudutatud, suurt pidurdamist ka pigem välditi. Toimis klassikaline mängitamine - lasid vabalt liikudes kirbu põhjas oleva kõrgema kohani, tegid selle kohal pidurduse ja ... üldjuhul kas kirbu tõusmise peale, kellegi närv ei pidanud vastu või kui oligi kannatlikum poiss, siis hetkel kui pidurduse lõpetasin, vajutati kork kohe poolde masti...

Andsin korraliku peibutust regulaarselt peale ja parv ei läinud kuhugi.  Sedapuhku olin teinud pisut tumedama sööda kui tavaliselt. Eilsele heledale Trapperi söödale oli sama firma musta värvi sööta lisanud.  Lisaks natukene keedetud odratangu. Sööt sai selline natukene kleepuv. Algul kartsin, et äkki liiga...aga aeg näitas, et mitte.

Poole seitsme paiku otsustas vimb tuure alla tõmmata ja tegi ruumi särjele. Mul oli selleks ajaks ämber vimbasid Kõutsi jaoks täis, nii sain naabrimehele ka paar kala anda, enne kui too otsustas lahkuda. Ilmselt käisin talle närvidele oma pideva kakkumisega. Pakkusin küll mehele, et mine minust ülespoole ja lase kork samasse tsooni, kuhu kala olin istutanud, aga too oli vist päev otsa nullitamisest juba väsinud. Peale seda tulid teisele kaldale ka kaks vene meest ja korraldasid mulle ülekuulamise - millega püüad, milline sööt jne. Selgus, et nad ka hommikul seal olid olnud ja siis minu kohas kaks meest vaid kaks vimba olid saanud. Ja nende kaldal sama lugu. Rahvast oli palju olnud, kuid võttu vähe. Küll oli hea et pikalt magasin:-)

Püüdsin kuni kella kaheksani välja ja ega selle aja jooksul naljalt üle kolme tühja tiiru järjest ei saanudki. Vimb tuli ka korraks vahepeal tagasi ning särge tilkus kuni lõpuni välja. Kuna ämbrisse rohkem ei mahtunud, siis tegin viimase tunni puhast C&Ri. Isegi vimbade tagasi laskmine ei viinud melu vee all eemale. Äge oli!

Kokku siis 22 vimba ja 47 särge. Polnud paha õhtupoolik. Särje sort hakkab vaikselt paranema, paar kala päris kenad olid. Vimmad ka endiselt mõnusalt prisked. Suurimad 700+. Ühega madistasin oma 3-4 minutit, ei tahtnud ega tahtnud voolust välja tulla.

Vesi Kasaris +71, temperatuur 4.6 kraadi. Vaid jupike kevadet ja elu vee all läkski lahti. Õhurõhk kerkis 771 mm-ni.


Kahekümne esimene päev, 06. aprill 2020

Vaba päev. Tegin üle pika-pika aja ühe puhkepäeva. Niikuinii selle aasta kevade Soome plaanid on võssa läinud, puhkan siis parem vahelduseks kodus.

Kella kahe paiku seadsin ennast jõe äärde. Avastasin sedapuhku uusi kohti jõgede ristist ülespoole. Neli kohta katsusin läbi, aga võtte ei saanud. Pisut liiga kiire vool ka igal pool. Seejärel suundusin juba jõgede ristist allapoole. Algne plaan oli minna sonni vastas olevasse auku, aga see oli hõivatud, nii maandusin oma tavalisele kohale, mis üllataval kombel oli vaba. Üllataval sellepärast, et üks auto ometi parkimas oli, kui pika tee ette võtsin.

Kella kolmest sain esimese vimma. Tunniga paar tükki lisaks. Tulid teised üsna kalda äärest nagu eilegi. Peale seda juba kaugemalt triivilt kala võtma hakkas. Tõsi, enamasti särg. Seekord sai "koogelmoogel" tehtud teisest söödast ja tundus, et vimba alla pidama see ei saanud. Vaikselt tiksus siiski lisa ja nii oli kella kuueks neid üheksa tükki käes. Olin kaheksa esimest lahti lasknud, sest 12 soojakraadi ja päikese käes kala ämbrisse panemine polnud just parim mõte. Sumba olin spetsiaalselt maha jätnud, et uusi paiku avastades liialt kola poleks käte otsas rippumas. Kui siis üheksanda vimma lõpuks ämbrisse panin, selgus et see oli pea viimane vimb selle õhtu jooksul...

Särg näris üsna rajult kuni kella seitsmeni ja peale seda võttis tuure maha. Vimb aga vaikis kangekaelselt. Alles kella kaheksast, kui viimase triivi tegin, sain ühe kätte. Too oli Kasari vimma kohta ikka häbemata väikene ja lasin tal minna.

Kokku siis 10 vimba ja 79 särge. Neist viimastest sai küll kopa ette... Võttis triivi pidurduste pealt. Täna oli päris palju tühihaakimisi - võtt natuke pirtsakam ja tamiil ka ära "vettis", tekitades niimoodi topelt haakimisi. Vastaskalda püüdjatel ka paari vimba näha oli, särg loojangu paiku seal paremini tuli kui minu kaldas.

Kasari veetase on uuesti kukkumas, nüüd +67. Veetemperatuur tõuseb, täna 5.4 kraadi ja Vigala peal lausa  6.7. Velise veevool on nüüd jälle tugevam kui Vigala oma. Päev oli päikeseline ja soe. +12 kraadi ja lääne tuul. Õhurõhk seisab paigal, 771 mm. Soe. Mõnus. Kevad.

NB! Vigala silla alustes sügavikes oli täna lausa 3 autot püüdmas. Maja alune tonka pakkus hommikul järjekordselt poole kilose lutsu. Huvitab kas sama, kes mõne päeva eest? Päeval keegid ussid ära rüüstasid, kuid otsa ei jäänud. Nii et siit maja alt pole ma veel vimba sellel aastal saanud...


Kahekümne teine päev, 07. aprill 2020

Ei saa salata, et vaikselt hakkab küll saama sellest viirusest tingitud pagulusest ja ka kalapüügist. Kolm nädalat on sisuliselt iga päev järjest antud ja püügiisu kisub vaikselt nulli poole. Kala on ka juba liiga palju saadud, nii on ka see juba rutiinse rütmi võtnud. Kogu see rutiin hakkab vaikselt pinda käima. Esimest korda vist elus mõtlen, et võiks kontorisse saada. Ja loomulikult ei ole inimese loomus kunagi rahul sellega, mis on...

Kogu selle viiruse kammi juures lohutan ennast sellega, et jumal tänatud, et linna korteris ei pea seda taluma. Nelja seina vahel oleks vist ammu katus paigast lennanud. Nüüd ainult vingun niisama:-)

Hommikul ilmaprognoosi vaadates otsustasin kohe, et eraldi püüdma kuhugi täna ei lähe. Tuul keeras tugevaks ära ja suuna edelasse-lõunasse ka veel. Lisaks eile õhtul oli keegi oma suvila auto parkinud põllu serva, nii et oma püügikohta pole mul vist mõnda aega ka asja...

Päev tuli soe. +15 kraadi. Vahel päikest, vahel pilvi, õhtul ka vihma. Rõhk kukkus 761 mm peale. Kasari veetase langes +64 juurde ja temperatuur tõusis 6 kraadini. Huvitaval kombel paneb Vigala jõe veetemperatuur eest ära, olles juba 7.8 kraadi. Varsti ujuma:-)

Valvetonkad andsid hommikul ... jälle lutsu. Päeval tühjaks lutsutatud konksud ja õhtul ühe vimma. Sel aastal siit maja alt siis esimene.

PS! Pildid on eilsed ja naiselt "varastatud", täna ise ühtegi pilti isegi ei teinud:-)