Paguluses vol.12

Kolmekümne teine päev, 17. aprill 2020

Veetaseme laeks jäi Vigala jõel sedapuhku +137 cm. Sellel püsis ta terve reedese päeva. Tonkasid ei pannud terve päeva jooksul vette, milleks seda prahti korjata. Otsustasin õhtul käsikaga ikkagi seda liigset veekõrgust trotsima minna ja vantsisin oma tavalisele kohale. Kella poole viie paiku.

Väljas nagu ikka vastik tuul. Sedakorda põhja suunast, mis jättis iilid kenasti põõsastesse kinni ja päikese käes oli mõnusalt soe peesitada. Hoolimata vaid seitsmest soojakraadist.

Püük sai olema kõvasti põõsastes ragistamine. Veetase oli täpselt selline, et oma 8 meetrist kaigast kaldalt püsti tõsta ei kannatanud. Sisse visata veel kuidagi sai, aga kui oli vaja rakendust koos kalaga kaldale saada, siis selleks pidi esmalt meetri jagu vette minema, kuniks vesi pea kummiku ääreni ulatus ja siis nibin-nabin kuidagi ulatusus käsi tamiilini.

Vool oli kõva ja nii püüdsin enamuse ajast voolu nurgatagusest tsoonist. Kolmanda triivi ajal sain esimese võtu kätte ja peale pikka maadlemist, kuidagi ka vimma kaldale. Hiljem proovisin kaldaäärt pidi ka erinevatel voolujoontel, kuid kõik õhtu võtud tulid eranditult vaiksest veest.

Tund peale algust pudistasin ühe vimma jalge juurest ära, kuna tamiil jäi okstesse kinni ja seda vabastades sai pinge liinist vabastatud. Jube maadlemine oli pidevalt nende kalade välja võtmisel, ime et see ainukeseks selliseks äraminekuks jäi.

Paar võttu tulid koheselt peale korgi maandumist, paar võttu lihtsalt triivi lastes ja ülejäänud kergete nõksatuste ja vaba triivi segu peale. Tahtis meelitamist, ketti ei tulnud seekord ühtegi. Üks võtt tuli eriti kummaliselt siis, kui telefonivestluse ajala kaigast lihtsalt üles alla pikalt loksutasin, enne kui kõne lõppedes selle välja tõstsin. Rabas kirpu umbes poolest veest, kuid kukkus kohe ka otsast ära.

Peale kella kuute tekkis tunnine vaikus, siis kella seitsme paiku kaks võttu, järgmine tunnine vaikus ja kella kaheksa paiku viimased kaks võttu.

Kokku 9 vimba ja 8 särge. Ühest discopallist jäin kahjuks ilma:-( Hea et neid juurde tellisin.

Veetemperatuurid kõikides jõgedes 6 kraadi ümber, veetasemed kõikjal kõrgtaseme saavutanud ja kohe kohe langema hakkamas - Kasaris +90, Velisel +68, Vigala +137. Õhurõhk kergelt kerkimas. 752 mm.


Kolmekümne kolmas päev, 18. aprill 2020

Poole nelja paiku jõe äärde vantsides oli minu koht laupäevale tavaselt juba hõivatud. Sedapuhku olid punasepüügi korüfeed tuulte meelevallast metsade vahele korgiõnge vibutama tulnud. Võtsin peale tervitamist aupaklikult kümne meetri kaugusele olevale püügiplatsile koha sisse ja kammisin seal asuvat vaikset nurgatagust. Tunni jooksul vaid ühe võtu saanud ning ühe kirbu kaotanud, tegin juba lahkumise plaane. Kuid siis hakkasid naabrid asju kokku pakkima . Neil hommikust saati püüdes kaheksa vimba ja ootamisest sai villand. Kella viiest sain oma tavalisele püügiplatsile tagasi kolida.

Esimesed triivid erinevate liinidel ei pakkunud midagi. Alles veerand tundi hiljem esimene võtt ja nii kaldaääre alt kui üldse olla andis. Teine vimb tuli viis minutit hiljem samast kohast. Mõlemad vabatriivi peale. Ja siis, kui just tundus, et hakkab tavaline õhtune võtt tuure juurde kerima, oskasin oma kirbu põhja kinni tõmmata ja päeva teisest marmõskast ilma jääda.

Järgmine vimb lasi ennast oodata pea tunni. Tuli ka "seisvast veest". Pool tundi peale seda aga kaks vimba sisuliselt järjest, aga juba oma tavaliselt trassilt - vimb kolis voolu tagasi. Isegi paari plärtsatust sai täna voolus näha.

Korralikku aktiivsust vee all täna aga ei tekkinudki ja poole kaheksast lasin vimma vette tagasi ning tulin tulema. Kokku vaid viis vimba ja kolm särge. Särg on kuhugi täiesti ära kadunud. Shokolaadi lõhnaline peibutussööt on otsa saanud, täna katsetasin karamelli lõhnalist - väga julgustav esimene katsetus just polnud.

Kodus oli esimene lause naise suust "kus vimmad on". Alles siis plahvatas meelde, et ma pidin töökaaslasele mõned kalad ära võtma. Aga ma siis sain... nüüd keelati C&R püük ära, järgmine kord nuiaga kalale pähe ja kotti:-)

Veetase vaikselt langeb. Paekivi serv püügikohas oli juba veepiirile jõudnud. Vigala +127, Velise +66, Kasari +82.  Veetemperatuur Vigalas 6.5 ja velises 5.8 kraadi. Õhutemperatuur 7-8 soojakraadi koos tugeva põhja tuulega. Õhurõhk vaikselt tõuseb, 756 mm.


Kolmekümne neljas päev, 19. aprill 2020

Pühapäeva ei tulnud kuidagi vaimu peale. Pea kohusetundest tegin päeval ühe kahetunnise tiiru oma sügava augule ja Vigala silla alla. Mõned särjed ja üks ahven eksisid ära, vimba ei trehvanud. Jalutasin niisama ilma ridvata ühe lõigu läbi. Kui vesi langeb, siis võtan kaika ka kaasa.

Oli selline vahepäev:-) Kuna ilm oli ilus, siis oli vähemalt Vigala all päris palju rahvast ka. Istusid enamus õhtuni välja, ju siis midagi tuli.

Vigala jõe veetase +116, veetemperatuur 7.6 kraadi. Õhutemperatuur 10 kraadi kanti, päikest kuhjaga. Põhja tuul. Rõhk tõuseb, 762 mm.

PS! Paat sai sisse lastud.


Kolmekümne viies päev, 20. aprill 2020

Täna pidin siis naise käsul vimmale minema ja ta töökaaslasele lubatud kalad ära tooma. No kui peab siis peab. Poole kuue paiku jõudsin kohale ja sain oma tavalise platsi peale koha sisse võtta. Vastaskaldal nii mõnigi tuttav nägu ees ootamas.

Väljas mõnusalt soe ilm. 13 kraadi! Ja seda kerge põhja kaare tuulega. Vesi kukub ikka kolinal, olles jõudnud püügikohas sängi tagasi.

Algus oli vaevaline, tükk aega ei juhtunud midagi, siis tuli aga särg alla ja pakkus tegevust. Vimmast aga ei märkigi. Proovisin erinevatelt liinidelt, ka kalda alt ja voolust, kui lõpuks esimene kala kala kella kuue paiku söödapallide pealt otsa kargas. Kümme minutit vahet, siis teine. Jälle enamvähem samasugune vahe ja järgmine.

Karamellist tehtud peibutussööt ikka väga hästi ei tundunud toimivat. Ketti ei saanud ühtegi vimba. Ilmselt on külma vee kohta liialt vänge lõhn. Aga noh täiesti tühja ka ei läinud, sest särjele see küll meeldis. Nii kakkusingi kella poole kaheksani enamasti särge ja vahelduseks vimba.

Seejärel pani särg aga suu täiesti lukku ja viimase tunnikese tegelesin vaid vimbadega. Kokku tassisin koju ära 12 vimba. 35 särge läks tagasi ujuma. Särg juba kergelt kare.

Mängudest täna mingit erilist lemmikut välja ei kukkunudki. Kõik sobisid peale nõksatamiste. Vimb on üsna kaugel voolu servas, paar võttu ka suuremast voolust õnnestus saada. Kaldaalune tsoon oli aga täiesti maha jäetud. Võtt ise üsna pirtsakas - päris mitmed kalad eelnevalt mitu korda ennast näitasid, enne kui mingi liigutuse peale liimile läksid. Ühe vimma sain ka nii, et kala käis korra pinnas ja visates korgi meetri jagu ülesvoolu, rabati kirp kohe ära.

Veetase on kukkunud Vigalas +108 peale, Velisel +59 ja Kasaril +68. Ehk siis kiirelt kolinal alla tagasi. Veetemperatuurid vastavalt 8.8, 8.2, 7.1 kraadi. Õhurõhk on tõusnud 766 mm peale.

PS! Nädalavahetusel on mingid imelikud käinud minu püügialadel. Nii on vimma sirge lõppu tekkinud omaalgatuslik laagriplatsike koos maha jäetud kolaga. No tõesti tore.