Lappis, esimene päev, 21. juuni 2020

Vahepealne pandeemia viis lootuse suvel Lapimaale saada pea miinimumini, aga ootamatult tehti nädal enne meie mökki broneeringu aega piirid lahti ja kuus korda võib arvata, kes esimestena Tallinkile pileteid ostma tormasid:-)

Laupäeva lõunapaiku praam, peale seda juba "juna" Rovaniemisse. Ja hoppaa, enne kui arugi saime olime Lapimaal kohal. Sedakorda suurema seltskonnaga, kui tavaliselt. Lausa kaheksakesi. Oli ju mökki 2 aastat tagasi juba kinni pandud, et üle mitme aasta jaanitule plaanid ööta ööga siduda.

Kohapealsed esimesed uudised rääkisid kõik ühte keelt. Arctic Campingus polnud keegi kaks päeva lõhet saanud. Meie mökki peremehe sõnul oli Väylänpää ainukene kala juuni alguses saadud Lasse poolt, 14 kilone. Naabrimees Juho olla väidetavalt juba 110!!! tundi tühja aerutanud. Rannas elav soomlane, kelle nime ma mitte ei suuda meelde jätta, olla juba kolm nädalat tühja sõitnud. No pole kala. Loenduri järgi on kokku vaid paartuhat kala jõkke tulnud, mis on tavaliste aastatega võrreldes üle kümne korra vähem. Väidetavalt pidavat suudmes võrgud ees olema...

Aga ilm oli vinge ja lubab päikest terveks nädalaks. Vesi jões veel üsna kõrge aga juba paganama soe. 17 kraadi lausa. Pikalt ma esimesele püügile minekuga ei kannatanud. Kolmest peale ja kuni keeluajani välja. Kokku kaks ja pool tiiru.

Esimene tiir Soome kaldast. Esimesest kärestikust, mida kõrge vee tõttu pole olemas, paremalt poolt mööda. Sama ka teisest kärestikust, kus mingi aimdus kividest juba vaikselt looma hakkas, Lasse kivi eest läbi - see oli samuti vee all; ja siis kolmanda kärestiku kõrvalt paremalt alla. Tänu mõnusale lõunatuulele kulus trassile pea poolteist tundi. Seejärel ridvad välja ja uuele tiirule.

Kuna Rootsi rannas polnud ühtegi koroonat jalutamas näha, siis võtsin seekord selle kalda ette. Saare, mis on uppunud, eest läbi; siis üle jõe; kärestike kõrvalt paremalt mööda ja ... tegin siis veel pool tiiru sama trassi enne kui kell kukkus ja tulema tulin.

Lõhest ei kippu ega kõppu. Harjus ka täiega vaikis ja putukat ei puutunud. Ülejäänud paatidel sama lugu - null, koma null.

Puhkus on tore ja tundub, et see aasta saab olema pigem päikese võtuga mitte kalasaagiga seotud:-)

PS! Täna oli esimene päev lõpuks, kus kalaloendur pea tuhandese päeva tegi. Äkki ikkagi hakkab looma?