Päeval kolistasime ringi. Lapi põrgu (Pakasaivo), Äkaslompolo, Kolari...Tutvusime erinevate vaatamisväärsustega, nagu näiteks 1,5 Volvot:-) Koivumaa kruusateel tegime mõned kiiruskatsed ka veel lisaks. Väljas metsik palavus. Vahepeal lausa 30 kraadi ära tegi.
Peale kella viite tulime tagasi ja sättisin ennast vaikselt jõe poole. Kaks lisaritva ja ridvahoidjad kaasas. Putuka vahetus. Paadi sättimine.... Kell seitse kui avapauk anti, lükkasin mökki alt paadi lahti. Teist päeva alustasin püüki koosseisus (vasakult-paremale lugedes): oranz-kollakas heijo, (uus) kollane kirakka, punane edi, lillakas poppeli, oranzikas wäylä ja saksa värvides jässe. Ehk siis kõik erinevate tootjate omad.
Esimese tiiru tegin soome kaldast. Vesi oli vaikselt sammukese allapoole laskunud, nii et isegi esimese kärestiku juurde hakkas mingi kivimoodi asjandus kerkima. Sellest kärestikust vasakult mööda, järgmistest juba paremalt poolt. Lasse kivi ka ja peale laiemale osale jõudmist sättisin ennast teisele ringile.
Rahvast jõe peal palju. Üheksa paati kokku lugesin. Üsna palju trügimist ja ette sõitmisi. On olnud paremaid päevi... Kõik loodavad ja ootavad oma lõhet, nood aga merest mitte tulla ei taha.
Teine tiir Tupo jõe suudmest ja Rootsi kalda äärt pidi alla. Saare tagant, männi juurest. Seejärel üle jõe ja viimastest kärestikest jälle vasakult mööda. Kuna kaugemale jälle ei kippunud minema jõudsin veel ühe pooliku tiiru Soome kaldas teha, enne kui kell 11 maha tulin.
Kalast ei lõhnagi. Ei hüppeid, ei sulpse, ei seljauime kerkimisi. Rääkimata võtust. Isegi harjus vaikib täiega. Kahte punni nägin mängimas ja lõpuks üks neist otsa ka kargas. Vähemalt sain käe kalaseks:-)Teised paadid ka päeva tühja sõudsid.
...
Hommikul olin juba kella kuuest üleval ja tegin enne ilma kuumenemist korraliku pika-pika laskumise. Lante vahetama ei hakanud.
Alustuseks Soome kallas. Pumba augu kammisin korralikult läbi. Seejärel paremalt poolt kärestike kõrvalt. Laiemale alale jõudes sättisin juba uuele tiirule mineku mõtteid, aga lihtsalt ei viitsinud seda ette võtta. Nii kulgesin edasi.
Paatide sisselaskmise koha juures tüürisin oma küna Rootsi randa ja võtsin kogu vaikse ala sealt kaldast. Peale pikka pikka sirget kammisin ka järgmise kiirema lõigu läbi. Aga ei miskit. Kui metsik putukate rünnak välja arvata - vahepeal oli kui must sein silme ees. Järgmise slipi juures panin pillid kokku ja kuulutasin kolme tunnise laskumise lõppenuks.Tagasisõit oli pikk - lausa 20 minutit sai täisgaasiga tuldud.
Lõhest endiselt ei märkigi. Ka teistel mitte....
Lõuna paiku tegin kesest päikest lagipähe kaks lühikest tiiru. Esimene mökki alt peale minnes saare taha ja siis risti üle ning kärestike kõrvalt paremalt poolt alla. Lõpuks esimese lõhe silma hakkas, kui suure männi all keegi korraks plärtsatuse tegi. Olin harjuse õngele vahelduseks väikese vobleri pannud, kuid ei andnud seegi tulemust.Enne teist tiiru otsustasin korra Tupo jõe suudmest pöörlevaga haugi proovida. Esimese viie viskega kargas vikerkaare värvi mepps nr. 4 otsa viis ahvenat. Saja grammi ümber olevad poisikesed suutsid mingi ime väel suure konksu suhu haarata. Haugi söömas polnud ja nii läksin peagi teisele tiirule.
Sedakorda siis Rootsi rannast alla. Saare eest ja tagant. Siis uuesti üle jõe ja kärestike kõrvalt pisut kaugemalt joonelt. Endiselt null. Üks harjus kargas putuka otsa, mille olin uuesti vobleri vastu välja vahetanud. Teisi elumärke ei kohanud....
Leil oli selles saunas endiselt ülihea.
...
Päeva viimase kiire laskumise tegin enne pidutsemist veel nn standard trassil. Mökki - saar - Soome poolsed kärestikud. Kala ei näinud ja ei saanud. Kuna õhtuks tõmbas pilvkate päikesele kardina ette, siis oli jõel päris tihe liiklus. Jätsin selle mõnusa püügiilma teistele ja läksin peagi jaanitulele ära.PS! Teised käisid päeval lisaks pidevale Tornios jões lobistamisele ka Naamijõel ujumas. Rästik oli neile seal vastu ujunud...
Kui ikka lappis lähed haugi proovima siis on seis halb :(
VastaKustuta