Unenäod jätkuvad :-), 11. detsember 2022

Nägin jälle unes, et käisin jää peal kalal...

Laupäev külastasin Pärnus ema ja loomulikult läksin ka jõge piiluma. See oli inimtühi. Tagasiteel põikasin kaheks tunniks Velise peale. Jää oli vahepealse ajaga kenasti kasvanud. Selles kohas kus mina püüdsin oli pea 15 cm. Mujal väidetavalt 5-10 cm. 

Kui suvepealinnas paistis päike ja taevas polnud pilveraasugi, siis Velisel oli ilm täiega pilves ja valgustus seetõttu kohutavalt puudulik. See ilmselt pani pitseri ka ahvena võtule. Paar punni sain, nii sain ka unnad sisse asetada ja nägin ka unnalipu kerkimise lõpuks ära. Haug tegi alguses sööstu, sel ajal kui lähemale hiilisin, seisis rullik paigal ja seda päris mitu minutit, enne kui kala neelamise lõpetas ja uuesti lõpuks liikuma hakkas. 

Polnudki haugitatt. Kenake kahekilone kala, kellel oli lisaks kaasas hunnik "salatit" - ju oli põgenedes mädanenud rohtu tormanud ja selle endaga kaasa tarinud. Lisaraskus tegi tõmbamise meeldivalt raskemaks. Peagi peale seda ka lahkusin.

Jõe peal oli veel 4-5 meest ja need kellega räägitud sai, kurtsid terve päeva väldanud kehva võtu üle.

...

Pühapäev tegi samasuguse pilvise ilma nagu päev varem. Külma ka üsna sama palju, miinuseid 7-10 kraadi vahel. Seekord sättisin suuna suurele jõele, koos Ainiga. Lund oli küll 30+ cm kuid maja juures autoga hangedes manööverdamine andis lootust, et küllap me jõe äärde ka kuidagi ikka saame. Saimegi, mazda rallis mõnuga lumehangedes ilma korralikku vastupanu kogemata.

Nädala taguse ajaga võrreldes oli jää oluliselt paksenenud, alla 12 cm püügipäeval ei kohanudki. Kahjuks oli paljudes kohtades vett lume all, mis tegi vantsimise ja kala otsimise keeruliseks. Kelk ei libisenud üldse ja peagi sellest loobusin. Nii tassisin loodi ühes ja kalakasti teises käes. Kuna kast sai istudes alati ka märjaks, siis hakkas põhja alla kenake hunnik jääd tekkima ja nii oli peagi kogu varustus veel omakorda mitu kilo raskem.

Käisime ära nii sirge alumise osa kui ka keskpaiga põhilised rajoonid. Kalal suu täiesti kinni. Terve päeva peale vaid kaks ahvenat võtma soostusid. Vimba üles ei leidnud, kuigi paari ekraani pildi järgi kerge lootus juba tekkis. Kiiska loomulikult palju, üksik nurg ka sekka. Haugilippe täna ei kergitatud.

Ain tagus suure osa ajast põiki ja sellega võttugi ei saanud. Kirbuga kiiskasid kiusas.

Enne kella kolme tulime ära. Ilm oli piisavalt hämar, et lootus sellele, et päikeseloojangu ajal hakkab võtma, ei tundunud enam usutav.

Rohkem seekord und ei näinud :-)