Alustasin poole kümne paiku Hannu haru nurgast. Paari viskega esimene toks käes, seejärel hakkasin värvidega mängima. Peagi teise proovimise sain ja kolmandal katsel jäi kala lõpuks otsa. Mõõdukonn, nagu Kalev neid nimetab. Lisa sellest ankrust ei tulnud ja nii panin ennast 30 meetrit ülespoole, et saaks vana ankrupaika püüda. Peagi jälle võtt. Ja siis teine... kuid toda kala ma enam ära ei rääkinud. Hoolimata erinevatest värvipalettidest, uuest ankrupaigast ülesvooolu, ega ka uuest katsest samas ankrus.
Järgmisena ilusa maja rajooni. Trollisin esimese lubava loodipildini ja peksin seal ankrus jigidega vee vahtu. Seejärel teine samalaadne ankrupaik ja uuesti kõvasti loopimist. Ei puudutust ka. Nagu kaevus.
Uus paik juba kopraaugu vastas, kus eilne lood lubas suuri kolle. Maru raske on selle vooluga 9 meetrisest veest püüda, aga kuidagi sai toimetatud. Visked sellised 90 kraadi ulatuses. Lant 45 kraadi vastu voolu sisse ja 45 kraadi allavoolu välja. Elumärke ei pakutud. Seal ka väga aega ei raisanud.
Nood kolm tsooni võtsid kokku aega rohkem kui kolm tundi ja edasi tormasin juba merele. Joonelt punase poi alla, ankur lendas sisse õigesse paika juba lihasmälu põhjal. Järgmised paar tunnikest olid sürrealistlikud. Käisin ühte ja sama 200 meetrist lõiku läbi. Pea igas ankrus sain võtu või kaks. Minu kaks indikaatorist lanti äestati täiega puruks ja seetõttu olin sunnitud landikastis inventuuri tegema. Ja kogu selle uhamise tulemusena sain ühe mõõdukala ja kaks konna. 2/3 võttudest sellised tagant löömised, kus nöör lõdvaks läheb. Ülejäänud kribamised. Kui Kalev ütles, et trollides olid kaladel konksud kõik väljaspoolt suud kinni, siis kippus tekkima järeldus, et jigi peksti kinnise suuga. Aga kuidas siis silikoonid ribadeks läksid? Müstika... Hea selle asja juures oli vähemalt see, et leidsin kaks uut värvi, mis võtte pakkusid. Seega landikastis tasus sobrada.
Kella poole nelja paiku tegin lõunasöögi trollimise ja sain samalt sirgelt kolm koha. Kaks neist mõõtus. Seejärel kolisin oma lõigule tagasi, jigitama. Kahjuks keeras aga ilma pilviseks ja pimedaks ning see tegi võtud aina harvemaks. Ja nood ka ikka samamoodi, nöör löödi lõdvaks ja otsa ei jäädud.
Kuna tundus, et pilveviir läheb enne päikeseloojangut üle, siis jäin samasse tsooni passima õhtuni. Tunnike enne loojangut läkski pilv üle ja madal päike tuli nähtavale. Jigivõtule see kasuks aga ei tulnud, kõik jätkus täpselt samas rütmis. Aegajalt võtud, enamasti keegi otsa ei jäänud... Pool seitse otsustasin lahkuda. Justkui mõnituseks kargas kaks kala enne rohelist poid otsa. Teine neist 2-2.5 kilone pääses otsast paadi kõrval.
Kokku siis 3 jigi ja 3 trolli mõõdukala. Mõned punnid ka lisaks. Silm sai kuus ja Kalev viis mõõdukoha. Seega trollimine ruulis täna täiega, seda enam, et kui mul oli kala selline ca kilone, siis Silm sai ühe peaaegu 4 kilose, paar kahekilost ... seega ka oluliselt ilusama sordiga.
Vool oli pealelõunal endiselt vastikult tugev. Vesi oli minu loodi andmeil 16 kraadi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar