... õnneks hommik oli vähemalt mõnus. Sedapuhku suundusime teisele poole linna. Trollides jalakäijate silla sirge kontrolli mõttes ka läbi. Üks haug, null koha. Teisel pool linna lühike troll tööstuse all ja siis juba hooga jigitamise sügavikule. Sinna, kus mu rekord koha on pärit.
Tegime kolm ankrupaika. Esimene ei pakkunud midagi. Teises sattusime kohapunnide peale, saime mõlemad võtte ja paar väikest kala käis paadis korraks värsket õhku hingamas. Kuna tundus, et peale punnide seal midagi tulemas pole, tegime kolmanda ankru sellest paigast viskepikkuse võrra allapoole.
See ankrupaik pakkus juba päris mõnusad viis minut. Esmalt üks punnkoha, siis teise viskega 48 cm pikkune ja kolmanda viske peal juba korraliku tonksuga nii pooleteisene koha. Too pääses vahetult enne kahvamist konksu otsast lahti ja viis endaga ka võtulaine. Kõik võtud tulid wake viidika värvides sirpsaba peale.
Proovisime veel paarist kohast ja seejärel trollisime ülevoolu maailma uurima. Kogu sügava ala tiksusime suurte rapalatega läbi. Tulemuseks paar haugi ja mõni väike kohapunn. Pansionaadi silla juures sai avastamisrõõmust lõpuks küllalt ja tulime hooga jigipaika tagasi. 
Koht pakkus jälle paar võttu. Üks korralik koha kukkus ära ja üksik haug läks kalakasti. Kell oli kolm saanud ja teise poole päevast otsustasime mereäärsel sirgel ja põõsaaugus veeta.
Sel ajal hakkas ka kuumust korralikult üles kruvima. Õnneks kerkis ka tuul ja mõned pilved pakkusid selle leitsaku eest pisut kaitset. Lõpuks see palaavus nii hull ei olnudki, kui algselt kartsin.Mereäärne sirge pakkus esimesel läbimisel üle kümne kala. Alustuseks ei saanud me rohelisest poist kuidagi mööda, kuna pidevalt tuli mõni haug otsa ja vool tassis meid stardipaika tagasi. Alles peale viiendat haugi saime sealt edasi. Kuni järgmise rohelise poini läks võtt pisut üle kohakala peale. Alustuseks paar punni, siis ka mõni kotikala. Tegijaks rapala ahvena värvides lant.
Teine tiir samas kohas enam nii edukas polnud. Vahel mõni haug ikka võttis, aga kohadest vaid punnid näole andsid. Sama ka kolmanda tiiruga, mille järel otsustasime kulgeda edasi põõsaaugu lõigule. Seal ka õhtu veetsime, enne kui peale kella kümmet kodupoole ära trollisime.
Vahel harva saime sellest rajoonist üksiku trollikoha. Suuri lood enam eriti ei näidanud ja kollid ennast lõpuks ka näole ei andnud. Pool üksteist tulime maha.Kokku mul viis ja Rainil kaks koha, kõik alla pooleteise kilo. Kastitäis hauge ka veel sekka. Suurim vast kolmene. Mihklil ja Kõutsil oli kaks koha ja hulganisti hauge. Võrk pakkus neile järjekordselt linaskeid. Tükki seitse.
Päev küpsetas meid lõpuks ikka nii ära, et laupäevaks püügiisu enam polnud. Peale enam ei mindudki. Kuulutasime püügireisi lõppenuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar