Esiletõstetud postitus

neljapäev, 19. november 2026

Merika uitamised 3, 16.11-19.11 2026

16. november

Nädalavahetusel tegi lõuna tuult. Sama kandus ka esmaspäevale üle. Seega läksin jälle oma maatuule paika.

Kella 9.30-st 15.30ni. Ennelõunal parempoolses tsoonis. Hiljem avastasin vasakut kaldarida umbes kildi ulatuses. Vesi selge ja kõrgem kui eelmine kord.

Oma lemmik kivi juurest kargas üks otsa. Põrkas natukene veepinnal ja peagi lahkus. Tundus selline mõõdu piiril olnud kala. Lisa ei pakutud ja nii läksin peagi edasi. Nii 100 meetri jagu sinna ja tagasi. Uuesti sama kivi juures visates teisest suunast eriti väike forka otsa jäi. Ja jälle lisa ei tulnud.

Lõunaks hakkas ühe kandi peal tuiates jahe ja seetõttu tegin siis pikema rännaku. Null märki elust. Ei uut kallast avastades, ega ka hiljem oma kivi peale tagasi tulles.

Võtud valge-roosaka landiga.

...

17. november

Teisipäeva hommikul olin kui kellavärk kohal. Üheksast juba. Ilm sama (pilves ja sompus, lõuna tuul, 5 kraadi sooja). Seega mis oleks saanud nihu minna?

Lõuna paiku tõdesin, et mitte üks tonks. Ei paremal pool, ei vasakul pool. Ei mingit märki ka kalast. Olin pildunud nii valge-roosat kui lilla-sini-hõbedast. Üks kaaskannataja raporteeris sama suurest tulemusest.

Mis siis teismoodi oli, et eile sain võtte täna mitte? Vesi oli selge kui piiritus, kas juba liiga selge? Pidevast maatuulest kõik röövikud kaldast uttu tõmmanud? Või oli põhjus tõusev vesi, mis ööpäevaga oma 20 cm kerkis? Analüüs jäi kuidagi järelduseta...

Teise poole päevast kondasin uut randa avastades. Samuti maatuulega kohas. Käisin oma kahe kilomeetrise lõigu läbi. Kaks kahtlast asja oli, aga sajaprotsendilist võttu mitte.

Kella kolmeks olin läbi kui läti raha ja tulin koju ära.

...

19. november

Olude sunnil pidin maal ära käima ja tagasiteel tegin "ekskursiooni" läänerannikule. Kolm erinevat kohta sai kergelt läbi katsutud.

Ilm oli pilves. Vahel sadas. Kerge kagutuulega. Sooja vaid 3-4 kraadi.

Esimene koht oli see, kus Timo kevadel mulle kiirtempos liikumist õpetas. Vesi oli väga kehvasti läbi paistev. Vast miski 70cm nägi, rohkem mitte. Samas sodi ei olnud ja nii peksin tunnikese vett vahtu.

See oli hea koht kahlakate testimiseks. Olin neid eelnevalt lappinud ja tundub, et sain sissevoolu pidama. Kahjuks unustasin tagumiku juurest lappida ja selles kohas oli piisavalt sügavust, et paar korda rinnuni minna ja nii sain ikkagi tagusmendi märjaks. Natukene.

Teine püügikoht oli vee mõttes natuke puhtam. Liiva peal kahlamine ja nende vahel olevate kivide pommitamine. Tuult sinna peale otseselt ei puhunud. Kauaks ei jäänud, tundus liiga igav koht. Pool tundi vaid olin.

Kolmas paik oli pärl. Kivid siin, kivid seal. Kahlata ka sai. Kaldal olid muidugi korralikud rajad sees, seega nädalavahetustel on see ilmselt megalt ülerahvastatud. Kahjuks aega oli püügiks vaid tunnike, aga sellest piisas, et oma lilla-sini-hõbedasest landist ilma jääda. Viskasin selle lihtsalt otsast ära, kui tamiil ülemise rõnga külge sõlme oli teinud. Milline lohakus.

Kala ei näinud. Võtte ei saanud. Seega selge tagasiminek eelmise nädalaga võrreldes.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar