Vigala jõel, 25. aprill 2021

Külm ja tuuline ilm väga ei kisu kalale, kuid pühapäeva päeval mõtlesin paariks tunniks siiski minna. Turvaauku.

Väljas 4 (!) kraadi sooja, loode tuul polnud just tugev aga see-eest oi-oi kui külm. Vihma õnneks ei tulnud. Alles õhtul pidid pilved kohale jõudma.

Algus oli vaevaline. Sööt, seekord shokolaadi ja punase vimma segu, oli sisse lennanud, kuid huvilisi polnud kohal. Tegin erinevatel liinidel triive, pidurdasin ja lasin vaba triivi, hüpitasin ja venitasin vastu vooli tagasi... ei midagi. Võttis kukalt kratsima. Pool tundi kulus, enne kui esimene märguanne anti. Ja peagi ka ära sööt võeti. Sump sai vimmaseks.

Järgmise tunni jooksul noppisin veel neli vimba välja. Ketti ei tulnud, vaikselt tilkus. Alati eelnevalt paar korda märku anti, enne kui ära võeti. Ikka pika hambaga oli see söömine. 

Tunnike hiljem lõppes seegi võtt. Kala justkui oli all, sest aegajalt keegi korki korraks nõksatas, kuid ära võtma ei kippunud. Paar särge vaid mingil ajal alt läbi ujusid. Käisin igavusest Aini augul ka, kuid ka seal ei miskit.

Mingi aeg, äkki kolme paiku, saabus... Ain. Sättis ennast nagu lätlane, minu kõrvale, teisele poole põõsast. Edasi nullitasime juba sünkroonis:-) Ei aidanud seegi, et erinevate värvidega mängisin.

Mingi kolis aeg Ain eemale, enda augule. Ootasin kannatlikult omal püügikohal, kuni lõpuks halastati. Poole viie ja kella kuue vahel sain veel viis võttu, milles kolm ka ära karistasin. Kokku seega 8 vimba ja 2 särge. Särg täiega karvane. Viis vimba hõbedase, kolm kuldse ja null pronksise kirbuga. Kell kuus astusin minema ja jätsin püügipaiga koos kaladega Ainile.

Vigala jõe veetase on vaevaliselt vähekese kerkinud, +79. Temperatuur on kukkunud juba 6.5 peale. Velise jõe temperatuur kukub muidugi kiiremini, seal 5.5 kraadi.

Õhtused jalutuskäigud Vigala jõel, 23. aprill 2021

Ilma keeraski külmaks ära. Päeval oli vaevu 8 kraadi sooja. Õhtuks kukkus temperatuur lausa 3 kraadini. Lubatud vihm, aga ... no mingi seenevihmalaadne toode pakuti välja, see nüüd veetasemeid küll ei kergita.

Reede peale kella nelja paiku tõttasin kohale. Raimo oli teada andnud, et rahvast vähe ja sellest infost mulle piisas. Kohapeale jõudes oli minu kallas täiesti tühi, teisel pool tugeva loode tuule meelevallas neli püüdjat passis. Info ütles, et lõunapaiku oli täitsa hea olnud, nüüd pidavat vaid tilkuma.

Algus polnud paha. Kas see, et püügikoht oli rahus püsinud või lihtsalt vedas, aga kohe oli kala all ja esimesed võtud ning vimmad ka peagi sumbas. Tulid kenasti söödapadja pealt. Siis aga juhtus see, mis ka vastaskaldal - edasi hakkas vaid tilkuma... Aegajal mõni kala näitas, võttis ära, siis paus. Ja nii see kestis, kui kella poole kuu paiku Egoni saabudes täiesti vaikseks kätte ära läks.

Teises kaldas saabus Raimole seltsi naisterahvas, kes oma söödapallide kuhja otsast vaikselt kalu hakkas noppima. Üsna voolu seest. See kiskus mõtte ka rohkem voolust püügi poole, kuid esialgu ei kandnud see vilja.

Pendeldades kahe erinevat stiiliga püügi vahet - vaikses voolus söödapadjalt otsimine ja käredas voolus lühikesi triive sisse-välja lapates - sattusin poole kaheksa paiku lõpuks kalale. Voolust. Sisuliselt järjest tuli viis vimba ühe ja sama kohapealt. Väikene paus ja paar vimba veel lisaks.

Kuna Egoni 7 meetrine ritv minu vimbade tsoonini ei küündinud, siis tema püüdis vaiksest veest. Sealt terve selle aja jooksu vaid üks vimb läbi komberdas.

Poole üheksa paiku hakkasin koju sättima. Viisteist vimba, sort küll selline, et oleks suuremat tahtnud. Kõik hõbedase kirbuga. Üheksa särge ka veel lisaks. Vastaskalda naisterahvas lammutas pisut kiiremas tempos. Tulnud minust tunnikese hiljem jõudis lahkumise hetkeks kolmeteistkümne vimmani. Raimo lappas päeva tulemuseks 25-30 vimba.

Nädalavahetus lubab päris koledat ilma. Tea kas kisubki vee äärde.

Veetase Vigala harul +75 ja veel kukkumas... Veetemperatuur vaikselt langema hakanud. 8.4 kraadi. Velise oma on endiselt soojem, 8.9 kraadi ja kala nina ka sinna suunas. Need minu voolukalad ikka Velise joonelt juba, mitte Vigala veesoone pealt.