Esiletõstetud postitus

laupäev, 13. aprill 2013

Pärnu jõgi 13. aprill - vimba muudkui tuleb

Startisin Vigalast ennelõunal ja jõudsin jõele Lennuki alla pool üks päeval.

Juba parkimiskohaga oli probleeme. Jõele jõudes jää lausa mustas - pea poolsada meest olid kuhjunud parklaalusesse sügavamasse kohta. Marssisisn uljalt kogu massist läbi ja suundusin Reiu poole.

Jõudes siia kohta otsisin pikalt auke, kus püüdnud olin. Kuna lumi oli ära sulanud ja augud nägid kõik ühenäolised välja, valisin esimeseks suvalise ning lasin kirbu alla. Kolm tiiru mängimist, vaikus; kolisin järgmisele, vaikus ... kompasin läbi kümmekond auku enne kui suundusin edasi. Ahvena aukudele.

Jõudes kohale, tegin kiire tiiru kolme augu peal. Aga ei midagi. Otsustasin siiski paika jääda ja oma lõuna ära pidada. Võileib ühes ja õng teises käes koolutasin augu kohal, kui ühel hetkel kerge vajutus noogutist läbi käis. Ahven see küll pole, käis peast läbi. Mängisin edasi. Muutsin rütmi ja mõne aja pärast vajutas keegi ärritunumalt noogutit ja jäi otsa. Vimb. Sooh, nüüd nad siis siia jõudnud.

Paar vimba tuli veel, enne kui ühe allamängimise peale vajus otsa väike (700 gr) latikas. Panin selle kasti - kui  mu suurem laps Saksamaalt Eestisse eksib, ei saa ta vähemalt kobiseda, et jälle pole suitsulatikat:-)


Jändasin paaril kindlal augul, võttes mõnest aeg-ajalt vimma välja. Proovimise mõttes lasin mõned vimmad lahti samast august, kust püüdsin, kuid parv jäi paigale ja võtt kestis edasi.  Väike klipp ka sellest:


Umbes tunni pärast saabus  siiski vaikus - parv liikus edasi.

Ilm, mis lubas ennustuste järgi paremaks minna, ei andnud mingeid paranemise märke. Tugev edelatuul koos niiskusega jahutasid keha lõpuks nii maha, et otsustasin puuri lahti kruttida ja uut territooriumi proovida. Siirdusin jõe keskpaiga poole, nii paari-kolmekümne meetri kaugusele vanast püügitsoonist.

Uue augu puurimine andis sooja ja rahulolevalt võtsin uues paigas istet. Polnud selles kohas kunagi püüdnud ja ega ootusi ka polnud. Aga vimb oli kohal ja ootas ... ning trall läks uuesti lahti ja kestis järgmise tunni, sekka nurgu ja särge;  kuniks külm mind jälle edasi liikuma sundis. Täpsemalt tagasi. Kell oli pool kuus ja tundus olevat mõistlik suunduda allavoolu siia püügipaika.

Siia aukudel oli päeva jooksul nii mõnigi istunud, kuid selleks hetkeks olid kõik lahkunud. Kammisin usinalt auke läbi, kuni ühel augul tuttav jõnks läbi käis. Ka siia oli vimb jõudnud. Sedapuhku aga juba korralikumad, kuuesajane kala leidis tee kalakasti. Sain pika mängimise peale veel kaks kopsakat kätte, lisaks nurgu ja ja paar särge. Kuid siiga ei paistnud kodus olema...

Kell ei olnud küll palju - pool seitse - aga tuul oli mu entusiasmi lõplikult röövinud ning otsustasin alla anda. Selleks hetkeks oli hommikusest suurest seltskonnast jääle jäänud vaid kuus meest. Soovisin mõttes neile edu ja vantsisin auto poole.

Kokku käis jääl 19 vimba, neist vaid paar võisid tsipa alla mõõdu olla. Kümmekond nurgu, mõned särjed, üks ära eksinud ja merest tulnud ahven, üks teib ning üks latikapoiss. Kalavõtt oli ok, aga ilm oli tõeliselt kole.

Ilm: + 4 kraadi, pilves, vahel uduvihma, tugev (üle 10 m/s) edela tuul






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar