Poisi sünnipäev. Lõuna paiku tegime posile külla tulnud vanaisaga kiire tiiru Vigala jõe "aukudel".
Esmalt enne Rumbat olev süvik. Kohale jõudes valdas meid kerge üllatus - püügikoha olid vallutanud kaks valge tagumikuga kitse, kes ei tahtud meile kuidagi kohta loovutada. Uudishimulikult jälgisid nad meie toimetamisi mõnekümne meetri kauguselt, enne kui metsa poole jalad seadsid. Mehis ütleks selle kohta, et hea märk - loodus elab, kala liigub.
Kahjuks selles esimeses augus siiski nii ei olnud. Peale kolme auku ja null võttu otsustasime asukohta vahetada, kolm kilti ülesvoolu oleva augu kasuks.
See koht oli sedapuhku hoopis teine tera. Ma ei jõudnud veel matõlligi otsa panna, kui isa hüüdis, et vaata. Tema ritv oli kreenis ja keegi sikutas jää all meeletult. Kuna paps oli kasutanud mingit vanemat ja kitsast auku, siis ei tahtnud kala kuidagi auku tulla ja enne kui ma kongitsa välja tõin toimus jõhvis lõtvumine - läks... Kes oli ei tea. Haug? Suur ahven? Latikas? Haugi kahjuks rääkis fakt, et nii kui isa uuesti põgi alla lasi ronis ahven ridamisi otsa.
Mina leotasin oma marmõssi ja tunni jooksul käisid jääpeal külas ning kolisid vette tagasi kümme ahvenapoissi ja kaks turba (suurim vast 250 grammi tuuri). Kaasa sai võetud kassile üks särg.
Ilm: 0 kraadi, ida tuul, vahelduv pilvisus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar