Esmalt võtsin suuna augule enne Rumba kärestikku. Nii nagu eelmine pühapäev ei andnud ka seekord tehtud augud ühtegi elumärki ja vähem kui poole tunni pärast vahetasin asukohta.
Järgmisena sai suund võetud samasse sügavikku, kus eelmine pühapäev isaga ahvenaid narrisime.
Kohale jõudes selgus, et täna ja eile polnud selles käärus keegi käinud ning vanad augud kõik jääs.
Tegin esimese augu samasse kohta, kus eelmine kord ahvenakari all oli.
Nii kui kirbu koos matõlliga alla lasin andis kala endast märku. Peale pikka mängitamist ronis turvapunn august välja. Seejärel järgnes ahvenate kord. Kümmekond ahvenat tulid üsna järjest, aga kahjuks vaid kaks tükki ca saja grammised, mis äravõtmist väärisid. Teised said priiküüdi jääaugust alla.
Poole tunni pärast (ca 17) katkes ahvena võtt nagu lõigatult. Esialgu arvasin, et kalad panid suu kinni, kuid peagi sain aru, et keegi(d) on all. Need keegid olid sedapuhku turvad, keda pika meelitamisega lõpuks neli tükki veest välja võlusin. Ühtegi kopsakamat siiski polnud.
Oli küll üks võtt väga kõrgelt ja see oli tehtud nii osavalt, et kõik sääsevastsed kirbu konksult hetkega kadusid ... ilmselt üks turbadest...või oli see vimb?
Peale viie uue augu puurimist ja nendest üheski elumärki tundmata, jälgisin veel natuke kõrval puu otsas toimetava rähnipaari tegevusi, kuni kell kuus pillid kotti panin ja sammud koju suunasin.
Ilm: +3 kraadi, põhja tuul, selge päikesepaisteline ilm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar