Kohv joodud, hambad pestud asusime uuesti paati "tuunima". Panime paadi ahtrisse veepritsemete kaitseks katte, mille proovisõit kõlbmatuks tunnistas - kilt sõidetud, kümme käsna täit vett paadipõhjas. Egas midagi, panime algvariandi tagasi (plekist kõrgendi, mis oli poltidega ahtrisse kinnitatud) ja veele, see vähemalt jätab jalad kuivaks.
Kell oli 11 kui tegime esimese peatuse põõsa all. Kuna paadikaaslane Viljar on oma rekordkoha (9.5kg) just sealt saanud, siis pommitasime rekordkoha toonud sügaviku korralikult läbi. See kevad aga sellist looma (veel?) ei pakkunud. Sügavikus valitses täiega vaikus. Edasi mere poole.
Järgmine peatus vahetult enne meresuuet. Eelmisel korral olime siit saanud kaks korralikku haugi ja paar tonksu jigiga. Täna - keegi korra puutus, aga võtuks ei läinud. Kui Viljari lant kinni jäi, kolisime edasi. Suudmesse. Punase maja alla.
Alustasime samast kohast, kus eelmine kord sai lõpetatud. Esimesed visked ja paar proovimist ning mõne aja pärast Viljaril haugitatt käes. Veel mõned heited ja samasugune tatikas. Edasine pommitamine andis veel ühe tati, aga ei ühtegi normaalset kala. Suurim vast kilo kopikatega.
Panime paadi viskepikkuse jagu edasi ning jätkasime püüki. Sama lugu. Kolisime mõne aja pärast jõe vastaspoolele. Tulemused jälle samad - väikesed haugitatid, mõni üksik ahven. Null koha. Null normaalset haugi.
...Kalaga oli kehvasti, õnneks mitte ilmaga. Päike säras täiega ja ilm oli parajalt soe. Idatuul oli üsna tugev ja hoidis kuumust mõnusalt kontroll all. Pealelõunal tõmbas aga ilma vahepeal pilvisemaks ja jahedamaks ning pidi isegi kampsuni välja otsima. Õhtu poole tuli aga päike jälle pilve tagant välja ...
Kamminud meresuudme läbi kolisime edasi merepoole. Jigitasime ja trollisime ning tegime haugitattidele C&Ri. Vähe sellest et suuremat kala polnud õnnestus oma patriot ritv õnnetul kombel katki teha. Lant jäi kinni ja lahti "tagudes" see õnnetus juhtus - jätkude ühenduskohast toimus murdumine. Kodus peab vaatama, vast annab sellest veel midagi teha.
Kella kolme paiku sai meil tuule trotsimisest lõplikult villand ja keerasime oma "küna" nina ülesvoolu. Jõe alale tagasi jõudes tekkis juba pisike lootus koha saada. Esmalt ronis jigi otsa üks tatikas...
... ja järgmise viske otsa, samast kohast, ronis otsa juba kopsakam kala. Mõne aja pärast õnnestus ta aga ära pudistada. Edasi valitses viskepiirkonnas jälle vaikus...
Kuna tuul ei andnud asu, otsustasime trollides ülesvoolu liikuda. "Jesse" otsa ja liikuma. Kildi jagu edasi sõites jäi kajaloodile paar korralikumat kala, ankur sai sisse ja jigid vette. Paar võttu ja kilone kala parda ääres - see nüüd küll suur ei ole... pommitasime edasi ... edutult ning otsustasime uuesti tiksuma minna.
Veel kilt edasi läks lõpuks huvitavaks. Esmalt 2.5kg, siis 3 kg ja lõpetuseks 4 kg haug. Sõitu tegid juba mõnuga ning külmakast sai lõpuks kalaseks tehtud.
Kell tiksus vaikselt õhtu poole ning liikusime kiiruga ülevoolu, kohakohtade poole. Paar jigipeatust ei andnud peale paari haugi paremat tulemust ja ka trollimine ei toonud midagi erilist (kummalegi üks kohalutt). Korraliku võttu jões õhtul ei tekkinudki.
Peale kaheksat toimetasin Viljar mökki juurde ja ise läksin saare alla latikat otsima. Ka latikat ei olnud täna kodus:-) Hulk nurge, ahvenaid ja kiiskasid.
Kokkuvõtvalt - päeva peale kümme haugi (neist vaid kolm parajat poissi) ja kaks kohapunni, kala ei närinud; lohutasin end sellega, et kuna ilm muutub (lubab vihma ja äikest), siis sellepärast ei näri. Vesi meres juba 16 kraadi ning jões üle 20 kraadi. Südasuvine tunne... Värvidest tõi täna kõige rohkem tegevust "vale mootoriõli" jigi püügil ning kollane, punase kõhu ja mustade täppidega vobler trollimisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar