Soomes, 31. mai 2013

Hommikul kell seitse kukkus naabri koer karjuma ja ajas une ära. Tõstsin jalad voodist välja ja panin kohvi hakkama. Kuna kell üheksa pidin mökki peremehega kokku saama, siis oli ootamatult palju aega. Pisuke mõttepaus ja tassisin paadist landikasti tuppa - varahommik on paras aeg landikastis pisut korda luua:-)

Peale peremehega kokkusaamist käisime linnas bensiini järel, täiendasime kalastuspoes landivarusid ja seejärel läksime kalale. Kell juba 11 kui peale saime.

Suund merepoole, otsustasime tee peal uusi kohti uurida. Liikusime "kümne" harust allavoolu ning pool kilti enne  suure jõe suuet, ühe lagunenud maja juures, tegime kontrollpeatuse.

Sügavust oli selles kohas küllaga, nelja meetri ligi ja tundus igati jigitatav koht. Läks proovimiseks. Esimese paari viske järel käis keegi otsas, kuid lahkus enne ennast näitamata. Seejärel pliiatsipikkune haugipunn.

Pildusime edasi, kui Viljaril lõi paadi kõrvalt korraliku pauguga kena kala otsa ... kuid pudenes seegi. Seejärel tekkis vaikus. Kammisin ükshaaval kõik suunad läbi, kui ootamatult ülesvoolu visates, kohe peale landi vette langemist,  poole kilose ahvena otsa lõi - võtsin ära, lootuses päeva peale veel mõned saada. Tampisime seejärel mõlemad sama suunda, lootuses ahvenaparv käima ajada, aga kahjuks seda ei juhtunud.

Vahetasime paadi asukohta viskepikkuse jagu üles poole ja kordasime kogu protseduuri. Kala aga siin polnud. Liikusime edasi, enne suubumist suure jõe harusse, kivide juures, panime uuesti ankrusse. Esimese viske järel võtt, kuid jälle kukkus kala otsast. Viljar pani samasse suunda ja tõmbas kilose haugi paadi kõrvale. Paadis me talle kohta küll ei leidnud ja saatsime tagasi.. Proovisime edasi ja saime mõned väiksemad ahvena togimised ning peagi võtsime suuna mere poole.

Põõsa all kohustuslik kontrollpeatus. Sedapuhku vastaskalda all.  Ja järjekordselt ilma ühegi võtuta. Siin ei ole kala...

Järgmiseks peatuseks valisime mõnisada meetrid põõsast allavoolu oleva augu, kus eile korraliku haugi välja trollisime. Sättisime ennast ankrusse nii, et ise olime viie meetri sügavuse peal ja meist kümme meetrit eemal hakkas pihta mõnekümne meetri pikkune sügavik, kus veel sügavust pea 9 meetrit.

Koht huvitav ja kohe läks ka meil huvitavaks. Esimene vise ja Viljaril keegi lõi. Loopisime edasi ja siis käis minu ridast kentsakas võtt läbi - kala mitte ei toginud või haaranud, vaid lihtsalt "vajutas" kaks korda järjest. Imelik. Latikas? Loopisime edasi ja lõpuks saabus ka tulemus - Viljaril 3.9 kg haug, "klouniga".

Proovisime veel edasi, aga rohkem võtte ei järgnenud. Olles juba piisavalt vett piitsutanud otsustasime järgmiseks trollimise kasuks. "Jessed" otsa ja vaikse hooga mere poole. Järgmise kildi jooksul võtsime paati kolm haugi, mis kõik külmakasti läksid. Kalad ei olnud just suured, poolteist kuni kaks kilo, aga vaesel ajal kulub marjaks seegi...

Kui siiamaani oli puhunud tuul idast, siis kella kahe paiku keeras tuul suuna läände ja tugevnes. Jõgi kattus lainetega, millel mõnel juba jänes peal. Sellise lainege jigitamine ei tundunud just eriti meelitav tegevus ning seetõttu keerasime paadinina ümber ja trollisime ülesvoolu tagasi. Veel üks haug jõudis paati tulla enne kui jõudsime vanasse kohta tagasi. Proovisime natukene jigidega ning kuna võtte ei olnud tõmbasime paadi kaldasse ning panime tonkad sisse.

Mina tahtsin latikat püüda ja Viljar proovis kalatükiga koha. Loodiga sügavikust üle sõites näitas korralikult kala all ja saatsin oma ussid mõõdetud kohta teele. Mõne aja pärast pidin konstanteerima tõsiasja, et õnneks väikeseid kalu usse hävitamas polnud, kuid ka latika võtte ei järgnenud. Kuni paarkümmend minut hiljeme selle õige liini üles leidsin ja kaks latakat välja tõstsin. Mõlemad alla kilo kalad ja väljanägemiselt lausa hirmsad - tumedad kui mõni rabajärve ahvenad.

Kui hommik algas meil palava ja päikesega, siis päevapeale hakkas vaikselt pilvi koguma. Ja mingi hetk tonkatades avastasime, et meist kolmest eri suunast on ähvardavalt lähedale jõudnud tumedad pilved, milledest ka aegajalt müristamist kuulda. Olime suhteliselt pahas kohas äikesse kätte jäämiseks - kusagile poleks olnud varjuda - ja seetõttu panime mootorile tuurid sisse ning sõitsime kiiruga ülesvoolu.

Nagu ikka on hirmul suured silmad ning ka sedapuhku ei kippunud need pilved otse meie peale tulema ning seisid jonnakalt ühe ja sama koha peal. Nähes, et midagi hullu ei juhtu, võtsime peagi kiirust vähemaks ja liikusime mõne aja pärast trollides edasi. Viljar korjas ühe kohatati välja ja kohe seejärel hakkas suuri vihmapiisku taevast pudenema. Kiirus uuesti üles ja pilve alt plehku.

Saimegi sajust eemale ning suundusime hommikustesse kohtadesse. Proovisime seal paaris kohas, saime mõned võtud, kuid mitte kala, enne kui uuesti sadama hakkas. Edasi ülesvoolu, vihma eest plehku. Sedapuhkus aga tilkus pilvedest kogu aeg edasi. Proovisime veel kümne märgi all ja saare taga ning siis tulime mökki.

Viljar läks kala puhastama ja mina otsustasin ilma edasi trotsima minna. Suundusin tagasi kümne märgi juurde. Samal ajal hajusid pilved ja vihm lõppes. Päike tuli välja ja tuul rauges. Jumalik ilm õhtuseks tonktamiseks.

Panin ankru sisse sügava peale, voolu sisse, eesmärgiga saata ussid veealuse kõrgendiku taguses oleva augu äärele. Paadist nii kümne meetri kaugusele. Ussid otsa, vise, käed loputatud ja ritv hakkas sujuvalt edasi tagasi kiikuma. Ootasin natuke ja haakisin. Nagu kännu taga ja siis hakkas vaikselt vastu voolu minu poole venima. Latikas tegi  voolus päris mitu sööstu enne kui ta lõpuks kahva venitasin. 1.85 kg.

Kogu see toimetamine ja kala külmakasti toppimine oli üsna mürarikas ning seetõttu pole midagi imestada, et kui uuesti ussid tööle saatsin, enam järgmist latika võttu ei järgnenud. Latakad olid eemale läinud ja andsid ruumi nurgudele.

Tunnike hiljem tuli parv tagasi ning poole tunniga sai välja võetud veel kuus latikat. Sedapuhku enamused väiksed - poole kilo ja kilo vahele. Ühe 1.1kg võtsin siiski ära.



Pool üheksa sai kalapüügipäev lõpetatuks loetud ja Hannu juurde sauna mindud.

Kokkuvõtvalt:  haug aktiivsem kui eile, kohaga lood kehvad, latikas näris küll. Päevitada sai kõvasti. Kesksuvine tunne.