Soomes 01. juuni 2013

Laupäev. Puhkepäev ja kell 6.15 äratus :-) Eile sai otsustatud, et teeme ühe korraliku kalapüügi, mis algab ikka hommikul mitte ennelõunal ...

Seekord jokutamist polnud, asjad kokku ja veele ning otse suunaga mere poole. Vahepeatusi ei teinud, kuigi hoog tuli vahepeal maha võtta. Väike kits ujus üle jõe otse meie eest läbi ja põrutas hirmunult metsa. Hea märk?

Püüki alustasime eilsest tonkatamise kohast. Ilm oli ilus ja soe, kuid pilved aina lähenesid maa poolelt. Tänaseks oli ilmateade lubanud terve päeva vihma ja tundus, et sellest ei pääse.

Esimesed visked randi äärele andsid kohe võtu. Paar viset vahet ja uuesti võtt, kuid otsa ei jäänud. Viljar pommitas samal ajal jõe keskpaika ja venitas ühel hetkel ca 3 kilose välja. Mõnda aega nägime veel vaeva, kuid jõe suue kutsus ja põrutasime edasi.

Juba kaugelt jõe pealt paistis suudmes mingi imelik monstrum olevat. Kohale jõudes selgus, et ankrusse on pandud suur purjelaev, mille mast on langetatud ja ühes pardas on auk. Ilus laev oli ilma peremeheta ja mõjus pilvises ilmas kui mahajäetud piraatide laev.

Jõudnud mere äärde, punase maja alla, saime vaevalt mõned minutid püüda, kui taevakraanid lahti läksid. Algus oli hoolimata ilmast paljulubav – kala andis märku, kuigi otsa ei kippunud jääma. Kuna pruunikas toon ei andud tulemust, otsustasin värve vahetada. Heledamad, kärtsumad läbi mängitud panin hõbedase lilla sabaga silikooni otsa. 

Samal hetkel hakkas müristama ja sadu läks väga tugevaks. Äike ehmatas meid täiega - pilv oli osanud meie külje alla jõuda nii märkamatult, et esimene sähvatus ja kõu ilmutasid meist vaevalt poole kilomeetri kaugusel.Esimene mõte oli, et vaja pageda punase maja alla varju. Vaadates uurivalt ringi ja Viljariga mõtteid vahetades oli keegi korraga jigi rabanud. Alguses tundus, et tegemist on väikese kalaga – kerged ja tihedad tõmbed ja andis ennast üsna lihtsalt paadi poole vedada. Olles umbes pool teed läbinud „istus“ kala korraga paigale. Kinni millegi taga? Vaikselt sikutades tuli sammukese edasi ja jälle kinni. Siis sain aru, et tegemist ei olegi päris väikese poisiga... Korralik kala spinna otsas, pikne samas ümberringi löömas ... Jätsime pagemata pilve eest ja väsitasin kala edasi.

Ühel hetkel ta keeras pinnas, paadist viie-kuu meetri kaugusel. Tundus ilus, aga mitte väga suur. Ja siis läks sööstmiseks – viisteist meetrit eemale, venitasin tagasi, haug uuesti viisteist meetrit ja venitasin jälle tagasi. Paar korda ronis paadi alla, kuid õnnestus ta sealt tagasi meelitada.

Kulus veel paar minutit, kui õnnestus kala kahvaulatusse meelitada. Haug oli ilmselgelt meie kahva jaoks liiga suur, aga kuidagi tuli ta siiski veest välja saada. Esimene katse kahvata saba poolt lähenedes lõppes järgmise sööstuga paadi alla ... ja hetk hiljem nöör lõtvus.

Tõmbasin landi välja - jigi konks oli täiesti sirge. Ilmselt olin alguses liialt sidurit peal hoidnud, kui teda „kännu“ tagant välja sikutasin. Hea, et vähemalt koha ei olnud, oli esimene reaktsioon ning väga pettumust ei tundnudki. See tuli hiljem...

Mõni aeg hiljem, olles paadi paar viskepikkust allavoolu sättinud, tuli otsa järgmine korralik poiss. Jällegi hea võitleja, pikalt siduri kärri ja lõpuks kahvas.

Hiljem, lõuna ajal mökkis kaalusime poisi ära ja tulemuseks 5.4 kg. Ja siis saabus arusaam, et kui see „punn“, mis mahtus kenasti kahva, oli 5.4 kilo ning selle ära läinud haugi jaoks oli see kahv lootusetult väike, siis pidi ta ikka päris kopsakas olema. Hiljem saunas „määrasime“ pääsenud kala kaaluks vähemalt 7-8 kilo ... et siis oleks ikkagi uus haugi isiklik rekord olnud. Krt ...

Jätkates samas kohas õnnestus veel paar kolme kilost poissi välja võtta ja mõne kenama kalaga kätt proovida. Närisid nad hommikul „vale mootoriõli“ (pruun). Kala võttis harva, aga kui võttis olid korralikud poisid.

Enne lõunat võtsime suuna tagasi mökki – Viljar läks „koju“ tööd tegema ning kalu fileerima. Mina ootasin suurema vihma lõppemise ära ja sättisin ennast tonkatama.

Alustasin kümne märgi juurest, kus valitses täielik vaikus. Istunud pool tundi ilma võtuta, tüdinesin ning võtsin suuna saare juurde. Ka seal kordus sama – valge kala ei toitunud üldse. Isegi kiisk mitte. Ilmselt oli müristamine „isule“ oma jälje jätnud. Olles pea tund aega ilma ühegi võtuta istunud tegi lõpuks väiksem kala suu lahti. Aga latikas mitte.

Kella viie aeg oli Viljaril töö tehtud ja suundusime uuesti mere poole. Alustasime trollimisega koskineni võrgu augu ja ilusa maja vahel. Viisteist minutit tiksumist - ei ühtegi vobleri himustajat. Egas midagi edasi.

Järgmisena põõsa alune. Sõitnud kajaloodiga august üle leidsime kena kala (koll?) põhja lähedal ja sättisime ennast ankrusse nii, et saaksime oma jigid temast mööda ujutada. Jälle veerand tundi proovimist ja jälle sama tulemus – ei ühtegi võttu. Sõitsime kajaloodiga uuesti sellest kohast üle, kala ei olnud liikunud. Kui ei taha, siis ei taha ... loobusime temast ja sõitsime mere äärde.

Jõudes jõe suudmesse avastasime, et meie hommikune koht oli hõivatud. Kaks soomlased mässasid seal haugidega.

Egas midagi, panime ennast sadakond meetrit ülesvoolu ja tegime algust.Esimene peatuspaik andis peagi Viljarile 3.8 kilose. Teine peatus,, natuke väiksem kala. Minul hommikuse tegija „pruuniga“ ei miskit, Viljarit toitis aga „kloun“.

Jonnakalt otsustasin värvi mitte vahetada ja peagi see anomaalia muutus. Pruun hakkas uuesti võtte andma. Suurim 3.2 kg, üks paarikilone veel külmakasti ja päris mitme mõne kilose kalaga sai jälle pikalt mängitud. Kuna meie limiit oli ammu täis, siis on isegi hea, et neid paati tõstma ei pidanud.

Haug võttis isukalt, kuid meie isu oli selleks korraks otsas. Panime veel korraks paadi trollimise reziimile, mis andis ühe haugi, kuid nagu ikka mitte ühtegi märki kohast. Edasi kodu poole...





Põõsa juurest möödudes loodisime augu üle. Suur kala oli lahkunud. Tegime veel paar kontrollviset ja sõistime mökisse saunatama.

Kokkuvõtvalt:  ilm oli väga kehva, sadas enamuse päevast, vahel väga tugevasti ja äike oli kogu aeg käeulatuses;  alles õhtul selgines. Suur haug näris päris kenasti. Tegijaks osutus „vale mootoriõli“ (pruun). Koha ikka ei ole.