Hommikul ärkasin selle peale, et keegi jooksis üle jalgade, hiir kurat. Käratasin ja hiir näitas kiireid jalgu. Uni kui pühitud, on olnud paremaid äratusi...
Ajasin koivad alla, kell alles kaheksa. Hommikul pidin bensiini järgi minema ja tahtsin poodi ka minna, aga nii vara vist kõik veel kinni. Kohvitasin kella üheksani ja tegin tiiru linnas ära. Prisma ukse peal silt, et pühapäeviti avatakse kl 12. No on ikka unimütsid... Läksin ABCsse ja võtsin kalli raha eest piima ja leiba. Hiirelõkse nad ei müünud. Kahjuks. Võtsin oma paadimootori bensiini ja tulin tulema...
Kell üksteist keerasin paadinina sillast eemale. Suund saare taha. Vee peal tugev tuul, aga siin haru peal õnneks risti jõega. Saare taga täitsa püütav. Peksin oma mootoriõli, kuni paari ahvena togimise järel keegi saba ära viis. Mõtlesin, et aeg edasi minna.
Suundusin kümne märgi poole vedades järgi. Vahetult enne märki lõi kajaloodi mustaks, latikaparv. Panin end parve peale ankrusse, et proovin jigiga. Esimene vise ja läks "lutsimiseks" ja kohe ka korralik laks ning kala otsa. Aga kukkus pea kohe. Peagi latika lutsimised lõppesid ning plaanisin just liikuma hakata, kui sain korraliku toksu. See naelutas mind veel veerand tunniks kohapeale. Rohkemat aga ei tulnud...
Vaatasin kümne haru lainetust ja otsustasin ikkagi mere poole kündma hakata. Väike haru oli täiesti vaikse lainetusega ja nii lootsin, et ehk annab ka suure jõe peal püüda. Tuul oli küll kole tugev - puudeladvad käisid pea vastu juuri...Nii kui väiksest harust suurele keerasin oli asi selge - suur laine ja jänes peal, sellega ma pikalt ei püüa. Kruttisin paadinina tagasi, lootes, et ülesvoolu kurvi taga on vähe normaalsem.
Poolel teel kurvini mõtlesin, et kuna sõidan niikuniii venides, et panen siis vobleri ka taha. Ja suureks rõõmuks lõi viie minuti pärast üle kilo koha otsa. Külmakasti ta rändas...
Tiksusin edasi. Kurv möödas, laine sama suur. Sellisega jigitada ... väk... seda enam, et kerge ankur mis mul kaasas oli, poleks ka paati kinni suutnud hoida. Trollisin edasi. Poolel sirgel ronis väike ahven otsa, aga muid võtte polnud.
Jõudsin trollides järgmise sirge algusesse, pea vcnelaste tonkatamise kohani (seal kena diivan kaldale veetud, et mõnusam tonkatada oleks:-), kui järgmine üle kilo koha otsa ronis.
Sain kenasti kahva ja sättisin ennast samasse kohta ankrusse. Esimesed kaks viset ei andnud miskit. Siis sõitis üks paat mööda ja samal hetkel mul kena tonks ning otsa jäi. Koha 1,5 kilo. Pommitasin edasi, kuid miskit. Loopisin siis vahelduseks teisele poole (voolu ju pole, miks siis ainult vastuvoolu loopida:-), kui korralik rabak ja kilone haug otsa jäid. Lasin tagasi. Mõned minutid vaikust, loopisin jälle esialgses suunas, kui väljakerimise peal eelmisest veits suurem haug jigi himustas. Jälle tagasi. Täna ainult kohasid võtan, siis ei pea käsi limaga määrima.
Pommitasin veel selles kohas ja sain ka paar korraliku tonksu, aga kätte ei miskit. Kammisin viskepikkuste kaupa alla ja ülespoole, kuid nendes kohtades ei miskit. Tulin tagasi algsesse paika ja sain allavoolu visates landist lahti - peale rabamist, kui noaga lõigatult. Panin uue otsa ja mõni minut hiljem veel üks haug paadi parrast imetles. Ilmselt sama kes landiga vehkat tegi, uurisin ja puurisin teda, aga ei näinud oma "aaret" kurgus. Ütlesin haugile, et ärgu nii enam tehku ja saatsin vette tagasi.
Pikapeake tüdinesin paigast ja otsustasin trollida, kilt allavoolu ja tagasi. Kohast ei kippu ega kõppu. üks haugipunn vaid voblerit himustas. Mõttetu. Siiber lainest, siiber tuulest. Otsustasin lainest ja tuule trotsimisest loobuda ja põrutasin hommikusse kohta. Ka seal kala kohapealt vaikus. Korra ka tonkatasin latikaparve peal, aga kala võtma ei saanud. Peagi hakkasid eemalt lähenema vihmapilved ning tõmbasin päevale joone alla. Kell kuus ka juba, no kaua võib:-)
Nii kui paadi silla külge kinnitasin, hakkas kallama. Ja korralikult. Vast teeb see head homseks. Kuigi tuult lubab ka homme enam kui küll...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar