Esiletõstetud postitus

laupäev, 28. september 2013

Lääne Soomes, kohavetel, teine päev. 28. september 2013

Hommiku alustasime meie paadi "kuivatamisega". Paat käru peale ja veest välja, punn lahti ja vesi jooksma. Oma viiskümmend liitrit võis seda vett põhja pealt välja voolata. Kusagilt ikka lekib see paat... Lõpuks saime selle tühjaks ning kui hakkasime ennast kalale sättima, selgus et teise paadi mootoril jahutusvesi ei jookse.


Kõuts viis selle paadi Hannu juurde ja seejärel lammutati mootori jalg lahti. Peale puhastamist saadi vesi lõpuks läbi jooksma. Nii juhtuski lõpuks, et kui meie oma künaga põõsa alla jõudsime oli kell juba üksteist...

Paat ankrusse ja esimene vise. Kohe langemise pealt keegi proovis, kerisin edasi, kala tuli kaasa ja kolm korda veel togis, aga otsa ei jäänud. No ei saa olla paremat algust! Pommitasime edasi ... ja vaikus. Selge, vaja liikuda, vahetasime ruttu ankrupaika ja ka sealt esimeste visetega toks nii mul kui ka Tõnul. Aga otsa ei jää. Uus ankrupaik ja vaikus. Järgmine ja vaikus.

Samal ajal hakkasid laiali jooksma samas piirkonnas toimetanud viis paati. Ilmselt võtt lõppes. Toimetasime veel kolmes ankrupaigas saamata ühtegi kala puudutust. Pikapeale hakkas vaikus häirima ja kolisime trollima. Mere poole. Otsus oli vägagi mõistlik. Järgmise tunni jooksul kaks koha ja kaks haugi. Vedasime järgi suhteliselt lühikesel distantsil, vast kilomeeter allavoolu ja sama palju tagasi.

Jõudes tagasi jigitamise piirkonda, nägid Mehis ja Anti roppu vaeva kala kättesaamisel:-)

Proovisime ka paar ankrupeatust, enne kui uuesti trollima läksime.Olime oma distantsist nii poole umbes läbinud, kui mul järsku lanti põhja jäi ja ühtlase rull siduri kärina saatel nööri maha kruttima asus; tegin kiiresti paadiga pööre tagasi ja samal hetkel pani keegi ridvast kaks pauku läbi. Kala kurat otsas. Aga oli juba hilja, sest nöör oli lõdvaks läinud ja kala kukkus otsast. Krt. see pidi ikka suur olema, kahju...

Järgmised tiirud rohkem võtte ei andnud. Uuesti põõsa alla jigitamine samuti mitte. Kammisime jälle paar ankrupaika läbi , aga ei miskit, vaid üks ahven otsa kobistas.

Lõpuks otsustasime trollida ülesvoolud. Kogu tee peale mitte üks võtt.

Väsinult läksime tonkatama arvates, et vaevalt koha enam võtma hakkab. Ja ega ka tonkatamine midagi rõõmustavat ei andnud. Tulime varakult maha ära.

Oli ilusa ilmaga päev mil kala ei närinud.





PS! Jõudsin päeva kokkuvõtte kirjutamise just lõpetada, kui saabusid Mehis ja Anti. Õhtu oli koha ikkagi jigi närima hakanud, kokku kahepeale 9 kala...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar