Merd piitsutamas, 28. detsember 2013

Hommikul sai kõvasti magatud, siis sai läbi loetud suur jõeforelli teemaline kaklus kalale jeejee foorumis (siia sobiks tsiteerida ühte kulunud kildu "pole küll ässitaja, aga verd tahaks rohkem näha") ja nii juhtuski, et mere äärde jõudsin alles lõunaks. Paik sama, mis paar viimast korda.

Endalegi üllatuseks oli rannas vaid üks auto. Kartsin küll, et nädalavahetus on kohale toonud püüdjate hordid... Püksid jalga ja randa.

Tuul endiselt lõunast, kuid eilsega võrreldes suurem muutus laines - nüüd miski tugevam laine rullus randa, vastu tuult ja rannast sodi vette kandis. Kui eelmistel päevadel vesi läbipaistev kui allikas, siis täna kergelt hallikas. Proovisin esimesed visked kohe auto juures ära ja suundusin siis piki randa edasi. Plaan oli proovida neid kante, kus eelnevalt ka kedagi näinud olin.

Peagi kolmene seltskond mehi mulle vastu jalutas. Üks väike kala olla otsas käinud, rohkem miskit; sättisivad ennast lõunale. Vantsisin edasi ja jõudsin peagi eilse forelli kohta. Minu suureks pettumuseks, vesi siin sogane. Iga viskega miski rohi landi otsas. Vandusin ja suundusin edasi. Nüüd juba uue plaaniga - leiaks selget vett ometi.

Pool kilti eemal see täiesti olemas. Kukkusin loopima. Kõik justkui ilus - kivid, piisavalt sügavust, selge vesi. Mida aga polnud oli kala. Tunnike kulutatud, vantsisin jälle pikema vahe edasi. Uues kohas kaks meest ees pildumas, ühega neist paari päeva eest ka vesteldud sai. Ka neil null. Pommitasin ka siin pool tunnikest ja seejärel tegin kand ja varvas auto suunas tagasi.

Õhtu hämaras püüdsin auto lähedal olevate kivide vahelt. Poole neljast panin pillid kotti.

Kokku siis: kalu null, kalavõtte null, kala järgi ujumisi null, nähtud kalu null ... aga ka ... sissekukkumisi null, landikaotus null:-) Suht tujutu päev, millest nagu midagi uut juurde õppida ei osanud. Kõvasti kasvas respect nende suhtes, kes regulaarselt punase merest välja võluvad. Spinna, mitte võrguga:-)

PS! Näe sõnasingi eelmisel korral ära...