Esiletõstetud postitus

reede, 31. oktoober 2014

Lääne Soomes, 31. oktoober 2014

Sügis läks vahepeal nii külmaks, et mõtted juba jääpüügile ära keerasid ning Soome kohapüügi plaanide nimekirjast maha kritseldasin. Kui aga õhutemperatuur tõusma hakkas, toimus tutvuskonnas ootamatu ärkamine ning plaane Soome minna tuli vasemalt ja paremalt...

  ...igaljuhul sai Tarmoga neljapäeva õhtu Tallinkiga üle tuldud, et paar päeva kohasid püüda. Õhtu läks pikale, ootusrikas püügiärevus ja puha ning olin kindel et põõname kaua ... aga hommikul varavalges otsustas teisel korrusel hiir miski tantsuralli korraldada ja ajas sellega  mul une pealt ära. Ega ma kade ole, ajasin Tarmo ka üles...

Asjade sättimine võttis oma aja ja jõele jõudsime üsna hilja, vast miski kümne paiku. Paat oli korralikult vett täis. Tundus, et midagi oli ka kahe põhja vahele tilkunud, igaljuhul andsid esimesed sõidutestid 5km/h vähem kiirust, kui viimane kord. Aga õnneks meil kiiret pole.

Ilm üsna soe, kerge tuul, kusagil taamal justkui päikestki näha oli. Alustasime kümne märgi alt. Valvehaugi kohal polnud, tema positsiooni ahven oli vallutanud. Koha endast märku ei andnud ning üsna varsti kolisime suurele jõele üle. Diivani augu alla. Üks paat natukene august allavoolu meile lisaks seltsiks. Muidu jõgi tühi.Traditsioonilised mootoriõlid ja forelli toonid läbi mängitud otsisin välja oma vanad varud. Landid mida aastaid pole kasutanud - valged, erinevad kärtsrohelised ja kollased, valged ... ja hakkasin järjest vahetama.

Esimene võtt tuli neoonrohelise otsa. Kala +/- 40cm kandis. Joonlauale ei sättinud. Saatsin poisi ruttu koju ja vastutasuks sain kohe järgmisel viskel teise samasuguse. Sama kala? Otsisin oma gopro välja, et nüüd läheb andmiseks. Aga kalad, va häbelikud, keerasid selja ja kadusid kuhugi.  Tarmol ka kohapunn ja seejärel vaikus. Vahetasime viskepikkuse võrra paadi asukohta. Saime uued togimised, üks punn ka paadini sõitis. Peale pikemat vaikust järgmise ankupaiga valisime. Jälle sama lugu, alguses togib, siis korraga lõpetab. Lisaks kala sort ikka väike...

See mingisugunegi togimine sai aga lõpu, kui jõel hakkas vaikselt laine ennast koguma. Võtsime suuna mere poole. Esmalt ilusa maja kanti. Pommitasin oma armsa kõrkjatuka nurga rohelisega läbi, ei miskit võttu. Panin korraks valge otsa ja laks haug otsas, järgmine vise kohapunn. Jätku aga ei tulnud.

Vaikselt oli lõuna aeg kohale jõudnud ja kaasatehtud võileivad vajasid söömist. Kolisime trollimisele üle. Veerand tunniga sai söök ühele poole, voblerid said õnnelikult ja puutumatult tagasi paati toimetatud. Tarmo westin tekitas ilusa maja juures korraga sellise liigutuse, mida ma juba kevadel nägin - laksti ritv rullis. Sedapuhku polnud landi saagiks aga üheksa kilone koha, vaid miski võrgu nöör...Oleks ikka väga sürr olnud, kui samast kohast kus Mehis oma kangelasteo sooritas, oleks teine samasugune välja tulnud...

Järgmine peatus kümne haru alumine ots. Ehk siis Tamuri lemmikpaik. Siin mõnus tuulevaikne nurk. Lainet polnud Lisaks päike ka uuesti välja ronis. Soe, mõnus, tuju tõusis paar pügalat ja seda ka kaladel,  läks kohe togimiseks. Ahven oli järjepidev valmis kõiki värve sööma, ainuke häda, et kala väike ja otsa ei kippunud jääma. Paar tükki said paadini priiküüdi, enamus lihtsalt lutsutas silikooni, kuni selle lahti lasi.

Ühel hetkel korralik toks ja üksik koha sõitis paadini. Jajah, mõõtus kala, 42 ... saatsin tagasi. Endiselt kehtib veendumus, et alla 45cm ära ei võta. Egas me mingid ahnikud ole... Rohkem lisa ei tulnud. Otsustasime karmimaid olusid uuesti trotsima minna ja sõitsime mööda väikest haru 3 kilomeetrit edasi. Põõsa alusesse auku.

Siin ootas meid ees korralik sügisilm. Tuul vastuvoolu (tõsi voolu ju polnud) ja korralik laine peal. Kui aga nii kaugele sai tuldud, ei saanud ju proovimata jätta. Ankur sisse. Tuul lükkas muudkui paati vastuvoolu edasi. Lõpuks ankur mingi põhjasoleva rondiga sõbrunes ja saime paadi seisma. Erinevad suunad läbi pommitatud. Vaikus. Mõttes juba mugavamaid püügipaiku igatsesin, kui Tarmo kohapunni välja meelitas. Mis valemiga, aru ei saanud - sisuliselt polnud näha millal lant põhja vajub või millal laine nööri hüpitades sama tunde tekitas. Pommitasime edasi. Jätku ei tule. Sõnasin juba, et lähme edasi, kui kollase silikooni peale korraga keegi otsa hüppas, kuid kohe ära kukkus. Proovisime veel natuke enne kui alla andsime ja tagasi trollisime. Niipalju siis sügavast ja mereäärest...

Trollimine oli täna üldse väga vale mõte. Kogu päeva jooksul miski poolteist tundi vedasime lante järgi ja vaid üks kala paadis käis. Üks võtt veel lisaks päris õhtu hilja...

Jõudsime oma lantide paadi järgi lohistamisega lõpuks vanadesse paikadesse tagasi, ilusa maja kanti.. Kontrollpeatus ei andnud miskit elumärki ning kuna meil mõlemal hakkas juba meelest minema, mismoodi see kala võtt välja näeb, keerasime mootoril gaasi põhja ja sõitsime otse diivani auguni välja.

Kui hommikul lisaks meile vaid üks paat jõe peal, siis nüüd linnapool oleva sirge peal lisaks viis paati. Tundus miski rahvaste spartakiaad toimuvat ning hoidusime sellest eemale. Kammisime diivaniaugu kuni venelaste tonkatamise alani välja läbi, ühtlaste vahedega. Enamasti igas ankrupaigas koheselt üks võtt, millele järgnes pikk vaikus. Värvidest ainukesene roheline ja valge toimisid. Ja sedagi väga väga pirtsakalt. Võtud sellised nirud, otsavajumised nii et ridvaots ka sisuliselt ei liigu, rääkimata mingist rabamisest.

Kogu sellest külmast ja tuulisest päevast väsinutena, lõpuks kodusuunas tagasi trollisime. Kui terve päeva oli kajalood justkui katki - vast viite kala pildil kokku nägin - siis hämardudes ilmuseid kusagilt loodile kalapildid välja. Vahetult enne kodu haru üks korralik kala vobleri otsa ka komistas, tiris natukene sidurit ja läks oma teed. Parimates fantaasiates kujutasin juba kolmekilost koha ette...

Päevasaak lõpuks väga-väga lahja. Näljapeletamiseks kaks neljakümnest ära võtsime, eks pea paastuma, enne kui suuremad ära oleme teeninud... Kolm haugi ka lisaks kohapunnidele külas käisid. Õnneks kõik sellised viisakad poisi, et ainult mokaotsast kinni ja kiirelt vabastatud said.

Vast on homme rohkem actionit. Vähemalt telekast algav "Terminaator" loob selleks kõik eeldused:-)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar