Lääne Soomes koha otsimas, 03. oktoober 2014

Neljapäeva öösel sai tööürituselt lõpuks mökki kohale sõidetud. Mehis tuli oma uneriietes veel paadiga vastu ja saime lukskaatriga kenasti asjad üle jõe transporditud. Väike õlu ja põhku...

Hommikul kobisid Mehis ja Anti jõele, me Mihkliga sättisime ennast poetuurile. Paar tunnikest toidupoele ja kalapoele, tunnike mailidele ja peale lõunat sättisime samuti ennast veele. Ilm sompus, udune, kerge tuul. Sooja üle kümne kraadi - paremat jigipüügi ilma annab tellida.

Alustasime väikese haru suudmest, kohaliku soomlase lemmik võrgupaigast. Kontrolliks paari landivalikuga kümme heidet ja edasi. Mihkel sai enamvähem selleks hetkeks nööri rullile keritud ... Kulgesime allavoolu. Langenud puu juurest ilmus udust välja Mehise paat. Midagi seal salaja nökerdasid. Sogasime paadi ees natuke vett ja läksime oma künaga edasi.

Järgmine peatus "kivide" juures. Peaks ideaalis hea ahvena koht olema. Ja on olnud ka. Täna aga siin vaikne, nii vaikne. Jälle edasi... Kolmas peatus enne suvilaid olev kõrkja äär. Sain vaevalt oma mootoriõli teele saadetud, kui põhja kohalt esimene toks. Mõõdulint näitas 39,99 cm. Üle parda tagasi. Mihklil hõbedane viidikas otsa ja ka sellega oma esimese koha välja rookis.  Järgmise tunnikese jooksul saime kenasti actionit.
Kala sort küll väike, kuid võtusagedus mõnusalt tihe. Paar 43-44 cm leidis lõpuks ka tee kasti.
Peale kolmandat kala millegipärast mootoriõli enam ei toiminud ja kolisin samuti hõbedasele viidikale üle. Seda togis ikka mõnuga. Hiljem huvi pärast suure osa värvivalikust landikastist läbi mängisin, aga midagi võrdväärset ei leidnud.

Pikapeale võtud harvenesid ja lõpuks loobusime paigast. Kõigepealt viskepikkus üles, ei midagi; seejärel viskepikkus allavoolu. Siin aga kala veel väiksem ja lisaks miskit imelikud latikalutsimised toimuma hakkasid. Jätsime selle koha ruttu maha ja kulgesime allavoolu.

Udu oli selleks ajaks hajunud ja läbi pilve võis isegi päikest aimata. Järgmised ankrupaigad enne ja peale ilusat maja. Mõned toksud ja üks kala kasti. Edasi kahe haru risti, aga siin täitsa vaikne. Keerasin oma hondal gaasi põhja ja põrutasime "põõsa" alla. Siin sügavust rohkem. Kedagi platsis ka polnud. Saime rahuga kolmsada meetrit sügavikku läbi kammida. Mitte et sellest miskit erilist tolku oleks olnud. Kumbki meist sai vast mõned võtud ja paar punni paati. Kella nelja paiku andsime alla ja keerasime paadinina ülesvoolu tagasi.

Hooga vanade paikade suunas. Kontrolliks käisime veel teises harus ristumiskoha lähedal madala peal proovimas. Aga siin täielik vaikus ning peagi oma lõunaste võttude rajoonis tagasi olime. Mihkel kruttis mingi fosforivärvi silikooni konksu otsa ja kukkus ridvaga vehkima. Ma oma hõbedast pildusin, kuid see vaikis jonnakalt. Fosforil tõmme õnneks heitlik oli, igas ankrupaigas korra keegi seda rabas ja sellega ka pidu lõppes. Üsna loomulik ka - miks peakski kala nii koledat lanti tahtma. Jäin jonnakalt oma liistude juurde ja hoidsin koledatest fosfortoonidest eemale. Pikapeale paar kala ka paati sain.

Õhtupoolne korralikum võtulaine jäigi ära. Üksikud kohad siit ja sealt. Pikapeale "diivani" auguni välja jõudsime. Sealt päeva kõige kenam võtt otse paadi alt, korralik raks korraks taga ja siis kala pääses. Sellega sai ka päeva kokku võtta, sest hämaras enam miskit huvitavat ei juhtunud.

Kokku käis käest läbi viisteist mõõdukala, millest kaheksa ka ära võtsin. Lihtsalt ei raatsi neid nelikümmend koma kopikaga ära tappa... Kaks suurimat koha 1.3kg. Päris ilusaid ei olnudki:-(

Paar haugi ja üks ahven ka sekka. Mihklil võtte vast rohkemgi, kuid millegipärast otsa ei kippunud jääma. Mökki juures Mehise ja Anti kalahunnik  natukene suurem ja ka paar kenamat (1.6kg) sekka. Aga ei miskit erilist, nagu ühes laulus oli...