Laisa mehe kalapüük, 21. märts 2015

Hommikul nina uksest välja pistes, plahvatas näkku karge talveõhk. Väljas kerge miinus ja tugev-tugev kirde tuul. Sellise ilmaga ma küll kuhugi minna ei viitsi. Otsustasin koduse päeva teha ja tonkad maja alla likku sättida. Oli ju eelmine pühapäev üks tonka päevase ülesvoolu rändava vimma üles korjanud, vast liigub neid tänagi.

Päev otsa ei paistnud keegi pakutava sööda vastu huvi tundvat. Kaevasin usse, sättisin riita, riputasin eelmise nädala vimmad kuivama, lugesin Mehise "kole" kala lugu - oli teine väike ja inetu, liigiks ilmselt meresärg:-)...

Nii see päevake vaikselt veeres, kui kella nelja paiku otsustasin, et vaja kassile ikka paar särge välja sebida. Muidu kräunub teine rahulolematult ja enne vait ei jää kui midagi hambusse ei saa. Seadsin oma käsiõnge püügikorda ja solgutasin tunnikese ussi maja all. Kolm särge, üks nurg. Mingit erilist aktiivsust vee all ei paistnud  toimuvat.

Kass õnnelikuks tehtud seadsin ennast sauna kütma.
Kella viie paiku vimmaparv ülesvoolu kulges ja üks õnnetu ennast minu konksu otsa seadis. Tonkatina oli kenasti vastaskalda alt oma kalda alla sõidetud ning ridvapits õõtsus sujuvas rütmis. Kala tuli veest välja suhteliselt tuima võitlusega. Ainukeseks ta päeva peale jäigi. Nii et üksikud parved ikka kulgevad vaikselt ülesvoolu, kuid suurt rännakut veel ei ole.

Õhtu poole särjed märatsesid, paar neist ka ennast konksu otsa sõid.

Kogu päev puhus tuul nii vastikult, et tagantjärgi tarkusena - hea et kuhugi mujale külmetama ei läinud. Jõuab püüda küll ja küll, tonkaaega veel ees piisavalt.