Tagasi Soomes, koha otsimas

29. oktoober. Kl 22.57.  Oleme mökkis. Soojas mökkis. Koskinen oli radikad sisse pannud - milline luksus. Teeme neljakesi mõned ... ja hommiku ... vara ... aga mitte hiljem kui  ... peale.

Ilm tõotab tulla heitlik. Reedel pilves ja tuuletu. Laupäev hakkab soojenema, tuul tõuseb. Vesi on jões endiselt madal, kuid pimedas tulles tundus, et mitte nii madal kui eelmine kord. Kuidas kalaga...Tamur oli nädalavahetusel käinud. Kaks päeva ja seitse kala kummalgi päeval, trollides. Kolmas päev null. Jigiga mitte kui midagi.
...
Kui ma magama läksid jäid kaks meest veel maailma asju arutama. Äratus juba enne seitset, kui Kõuts toas ringi kooserdama hakkas. Hommikused toimingud võtsid paar tunnikest aega ja nii sai kella 9st lõpuks peale mindud. Esimene retk saare alla algas üsna paljulubavalt. Togimist oli, peagi haugipoiss ka otsa ennast sõi. Kuna aga togijad tundusid ahvenad ja latikad olevat, siis liikusime edasi. Kümne märgi kitsamas kohas teine peatus ja ka siin keski justkui oli all, kuid paadini kedagi ei meelitanud.

Käisime vahepeale mökkis Tarmo võileibade järel ning peale seda suurele jõele. Ilusa maja alla. Kammisime põhikohad läbi, vaikus mis vaikus. Egas midagi, siis trollima. Järgmine pool tunnike möödus ilma ühegi võtuta. Vahet ei olnud, millise vobleri otsa sidusid... Diivani augu sirgele jõudes paistis ees soomlaste laevastik. Kokku kuus paati. Kõik tirgutasid. Üks võõras eestlaste paat ka seal hulgas. Saivad otse meie eest kaks koha, sort ei tundunud just eriti kena olevat. Teised aga nagu ka püüdsid, aga tulemusi ei märganud. Meil jigitades aga täielik vaikus. Ei ühtegi võttu. Mängisin oma vanad värvid ja mõned koledad ostetud neoonid ja kollased ka läbi - ei miskit. Jumal tänatud et koha neid rõvedikke ei võtnud, nüüd ei pea neid enam otsa panema...

Parem nullitada mitmes paigas kui ühes kohas ja nii me lõuna paiku selle püügitsooni maha jätsime. Hooga mere poole. Päikesepaneelide maja kõrval tehtud kontrollpeatus andis haugipoisi, kolme nädala eest siin mässanud latikas aga oli selle koha vist maha jätnud. Edasi mere äärde. Seal läks natuke lõbusamaks. Keskid togisid ja narrisid, paar haugipunni, kõvasti lantide kinnijäämisi ja päästmisi. Nii see aeg vaikselt kulus. Kell kaks oli meie kalakast aga endiselt tühi.

Tulemust polnud, võtsime järgmise plaani ette - trolling tagasi ja kui loodil kala nägime, siis ankrusse ning jigitama. Trollimine oli täiesti tühi tegevus, üks haugipunn terve pika-pika tee peale. Jigitamine aga loodil nähtud kala peale pakkus Tarmole pisut üle kahekilose limatuubi. Togimisi veel sekka ja mul veel üks haugitatt, kohast aga ei kippu ega kõppu.

Trollisime põõsani välja ja seejärel panime  hooga ilus majani ning kolisime videvikuks tonkatamise peale üle. Särg, nurg pika hambaga võtsid... latikas aga vaikis. Uskumatult kalavaba päev oli (kokku mul siis kuus haugipunni). Teine paat neli haugipunni ja üks kohapunni kontosse said. Ehk siis sama nutune.

Kui eelmine reis sai mõeldud, et enam hullemaks see võtt siin minna ei saa, siis ... tundub, et sai ikka küll. Ei tea mis see homne veel toob, kui vool ka veel ära kaob. Plaan tundub minevat tunnise sõidu kaugusel oleva kose suunda...