Minu kord, 13. mai 2016

Tõnn soigus öö läbi unes, kuidas ta suuri hauge olla välja tõmmanud. Hommikul kordas sama plaati kohvi alla ja kohvi peale. Lülitusin mittekuulde reziimile ja hausin tagasitegemise plaane...

Natuke enne kella kümmet startisime. Otse mere poole, seekord ilma ühegi kontrollpeatuseta. Ilm pidi lõuna paiku tuuliseks minema ja meil oli kiire. Hommik ise mõnusalt soe ja kerge edela tuulega. Merel oleva punase poi juures oli küll kerge laine peal, aga ei midagi hullu. Täitsa püütav olukord.

Seadsime ennast eilsete suuremate kalade püügipaika ankrusse ja läks jigitamiseks. Algus oli üsna vaikne, kuid viienda viskega sain esimese paugu kätte ja kohe ka kena kala järel. Ritv rullis ja kala tuli väga aeglaselt lohistades paadi poole, tehes vahele mõningaid sidurikärre. Lõpuks limatuubi pinda saades haarasin kahva järele. Esimene kala paadis, kaaluks kena 5.64 kilo. Tõnu suu läks hetkega lukku. Fotosessiooni järel saatsin kala vette tagasi. Päris hea päeva algus oli olnud.


Jätkasime samas tsoonis. Mõned võtud. Tõnul üks kala ka mõnda aega otsas oli, enne kui plehku pääses. Kuna erilist rabamist polnud, siis mängisin värvidega. Roheline, oranz, valge ja musta seljaga valge. Kõik relaxi omad. Kui esimene kala oli tulnud roheka relaxiga, siis esimest korda kiirabi otsa pannes oli hooga teine kala otsas. Võitles küll väga visalt ja oli härga täis, kuid kaalult siiski väiksem kui eelmine 3.65 kg. Tõnn oli küll rääkinud, et tahab paar kolmekilost ära võtta - suuremad ei sobi, sest pidavat noa ära nüristama - kuid see haug talle millegi pärast ei sobinud ja kuna mul on endiselt haugi fileerimise allergia, siis saatsime ta tagasi kosuma.

Passisime samas paigas veel tunnikese, saades aegajalt märke et kala on all, kuid aktiivset võttu ei järgnenud. Ilmselt mängis oma osa tuule tugevnemine ja suuna muutus - läände pöördunud tuul keeras järjekindlalt lainele vunki juurde. Otsustasime, et vaja järgmine viskepaik välja otsida. 100 meetrit edasi. Mere poole.

Saime selles paigas pea kümme minutit loopida, kui täiesti ootamatult korralik laks ja ritv jälle korralikult rullis. Tegi isegi ühe küünla üsna kaugel ja laskis ennast ikka pikalt-pikalt paadini lohistada. Minu painduva ridvaga sellist venitada oli ikka tõeliselt mõnus. Lõpuks ikka kahva meelitasin. Kaalu 6.15 kg. Tõnu vaikus rääkis ise enda eest. Saatsin kala merre tagasi teistele seltsi...

Loopisime, mis me loopisime, kuid lisa sellest paigast ei tulnud. Võtsime järgmise paiga, veel viiskümmend meetrit mere poole. Jänes lainel juba korralik ning Tõnu võttis sisse istumispoosis püügiasendi. Kala aga vaikis. Järgmisena kontrollisime teise kalda poole ranti ja ka seal sama seis. Egas midagi, tagasi esimesse tsooni, kus olime alustanud.

Paar viset seal ja rohelise relaxi otsa järjekordse paugu sain ning jälle mõnus kala taga. See aga käitus kohe teistmoodi kui eelmised - läks meeletuks pekslemiseks, nii et ritva taheti käest ära rebida. Kala peksles ühe koha peale, ilma sööste tegemata. Vaikselt paadile lähemale saades otsustas haug taktikat vahetada ja kukkus sööstma. Ikka viis meetrit välja ja siis kuus meetrit sisse. Väike jo-jo mäng lõppes siiski minu võiduga. Mõnus paks haug, kaaluga 7.5 kilo. Ehk suuruselt teine haug minu jaoks üldse... Läks seegi oma asju edasi ajama.

Proovisime samas kohas edasi ja mingi aeg sain paadi alt sellise litri, et ... kahe kilone haugipoiss oli osanud ennast suurte kalade tsooni parkida ja rikkus ilusa seeria ära. Mis veel hullem, tema vabastamisel viskas ahtrist laine sisse ja edasi läks asi hapuks ära. Laine oli nii suureks kerinud, et parkides alalõpmata  laine vett sisse viskas. Nii kahju kui meil ka polnud, olime sunnitud sealt seekord lahkuma.

Trollisime minema. Punase maja all proovisime natuke tulutult jigitada, kapsaaia juures tegime veel ühe vahepeatuse ja proovisin Ülo lantitega jerkimise ära. Ega ma aru küll ei saanud mida ma teen. Mingi hetk, kui olin suutnud rullile sasi visata ja peale selle harutamist uuesti jõnksutades kerima hakkasin, otsustas sirka kolmene haug täispikkuses landi juures veest välja hüpata. Ei teagi kas ründas lanti või põgenes selle eest :-) Igal juhul otsa ei jäänud ja uuesti võtma teda ei saanud. Peab vist kelleltki koolituse selle stiiliga harjutamiseks võtma...


Trollisime edasi. Laine jõel kasvas ja täna merele uuesti tagasisaamise lootust ei paistnud tulevat. Trollides kolm haugi lisaks. Lõpuks saare alla jõudes sai Tõnu ka lõpuks käe valgeks - nilbaka koha näol. Sellega oli meie landipüügi isuga ka ühel pool ja kolisime tonkatama. Kokku mul siis kaheksa haugi, Tõnul...

Tonkatades tulemuseks mul  neli latikat, suurim neist 1.65 kg. Tõnn ühe kolmekümne sentimeetrise tõugja konksu otsa meelitas.

Nüüd aga sauna...

PS! Ainile eilse päeva kommentaariks - haugid ühenäolised jah. Tõnu moblal mingi rakendus, mis kõik nad ühesuguseks muudavad:-)